Sweden


GEOGRAAFILINE ASEND

      Rootsi Kuningriik asub Põhja-Euroopas, Skandinaavia poolsaarel, Balti
mere ääres. Pindala on 450 tuhat ruutkilomeetrit. Pealinn - Stockholm.
Balti meres talle kuuluvad saared Gotland ja Öland. Mandril Rootsi naabrid
on Norra ja Soome, aga kaugel pole ka Taani, Saksamaa ja Balti riigid - nad
asuvad üle Balti mere.

LOODUSLIKUD TINGIMUSED

      Rootsi kesk- ja lõunaosa on killustatud tuhandete järvedega ja
jõgedega ning lääneosas on pikk mäeahelik. Jõgede ja järvede pindala
moodustab 9%  ja mägede pindala 16% kogu pindalast. Kuna Rootsi on hästi
"venitatud" põhjast lõuna, siis on ka kliima erinevates osades väga erinev.
Põhjas on kogu aeg lumi, lõunas aga kliima on suhteliselt mõõdukas. Selle
kliima põhimõjutajad on Põhja Atlandi voolus ning domineerivad läänetuuled,
mis puhuvad suhteliselt soojast Atlandi ookeanist. Põhjas on märkavalt
külmem kui lõunaosas, kuna seal on palju mäestikke ning soe mereõhk
lihtsalt ei ulata sinna.
      Keskmine õhutemperatuur veebruaris on natuke alla 0( C ning juulis
16( C. Suvel päev muutub pikemaks, öö lühemaks ja talvel vastupidi.
      Keskmine sade on 535 millimeetrit aastas. Kõige rohkem sademeid on
augustis edela osas.
      Rootsi hoolitseb väga oma keskkonnast ja kavatseb sulgeda kõik oma
aatomelektrijaamad aastaks 2010, kuigi just nemad annavad praegu rohkema
osa elektrienergiast.
      Naturaalsetest resurssidest võib nimetada tsinki, uraani, rauamaaki,

RAHVASTIK

      Rootsi rahvaarv on 8,9 milljonit inimest ja tihedus on umbes 20
inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Kuna põhjaosa on põhiliselt mägine ja
suuremad linnad asuvad lõunas, siis ka rahvas paikneb peamiselt lõunaosas.
Suurem linn on Stockholm - 700 tuhat elanikke. Keskmine meeste eluiga on 75
ning naiste - 81 aastat. Kohaliku rahva arv on umbes 83%. Rahvajuurdekasv
on 0,5-0,6%. Kirjaoskamatuid on alla 1%. Välismaalastest on kõige rohkem
soomlasi        ( 2,3% ). Üle 65 aastaseid on 17,5%, üle 80 aastaseid 4,7%
üldrahvaarvust.
      Rootslaste õppimiskulud on maailma kõige kõrgemate seas. Samas on ka
palju riigitoetusi hariduse saamiseks. Gümnaasiumi astuvad rohkem kui 90%
õpilastest. Samuti riik hoolitseb ka kodanike tervisest. Ka siin saavad
inimesed suured riigitoetused. Sellepärast suremus ongi üks madalamaid
maailmas: kuus surnut tuhande sündinute kohta.

MAJANDUS

      Majandusarengu järgi kuulub Rootsi Esimesse Maailma (e. Põhja Riikide
hulka). Rootsi majandus on kõige suurem Skandinaavia riikides. 1994.
aastal näis riigieelarve järgmiselt:
            SISSETULEK 47.9 miljardit USA dollarit
            VÄLJAMINEK 70.9 miljardit USA dollarit

RKP ühe elaniku kohta on üks suuremaid maailmas: 22 000 USD.
RKP harude järgi võib näha diagrammil 1.
      Sellest samast diagrammist võib näha, et teenindusharud hõivavad
umbes kaks kolmandikku kogu RKP-st.

      Keskmine kuupalk on 1100 USD ning tulumaks on sõltuvalt kuupalgast
31-46%.

KULUTUSED PEREKONNA EELARVES (keskmised, %-des kuupalgast)

|Elamu, k.a elektrienergia ja kütus   |32 % |
|Toitlustamine, k.a kodust väljas     |17 % |
|Transport                            |15 % |
|Meelelahutused                       |9 %  |
|Riietus ja jalatsid                  |6 %  |
|Mööbel ja kodutehnika                |6 %  |
|Alkohoolsed joogid ja tubakas        |5 %  |
|Hoolitsemine laste ja vanurite eest, |3 %  |
|ravimine                             |     |
|Muu                                  |7 %  |

Töötute arv on meeste hulgas 7,7% ja naiste hulgas 7%.

      Põhilised tööstusharud on mootorsõidukite tootmine ( Rootsis on
sõiduautosid 3 619 000 tk. Ja see on kuueteistkümnes näitaja maailmas),
mets ja puidutooted, täppismehaanikatooted (elektroonika, kuullaagrid jt),
ümbertöödeldud toiduained.
      Kõikide metallide ammutamine toimub Rootsi põhjaosas, mägedes,
ülejäänute harudega tegeldatakse lõuna- ja edelaosas, kuna kõik linnad (k.a
ka tööstuslinnad) asuvad just seal.
      Põllumajanduses on domineeriv loomade kasvatamine koos
piimatootmisega - need toovad 37% kogu põllumajanduse tuludest.
Põllumajandusega tegeldatakse põhiliselt kagu osas, kuna seal on madalik,
mis võimaldab sellega tegeleda.

VÄLISMAJANDUSLIKUD SIDEMED

      1995. aastal astus Rootsi Euroopa Liitu (EL) ja sellepärast praegused
põhilised äripartnerid on EL liikmed.
      Eksportimispõhiliigid on: masinatooted, mootorsõidukid, paberitooted,
mets ja puidutooted, tooted rauast ja terasest, kemikaalid, nafta ning
naftatooted.
      Ekspordi partnerid on EL riigid, eriti Saksamaa, Suurbritannia,
Taani, Prantsusmaa, Soome ning mõned teised riigid nagu USA ja Norra.
      Importeerimise põhiartiklid on: masinaehitustooted, nafta ning
naftatooted, kemikaalid, mootorsõidukid, raud ja teras, riietusesemed ning
toiduained.
      Impordi partnerid on põhiliselt samad mis ka ekspordi omad.


  KASUTATUD ALLIKAD
    - Svenska Institutet (Rootsi Instituut)
    - RKP andmed: World Bank World Tables (Maailma Panga maailma tabelid)
    - Pindala andmed: 1994 Food and Agriculture Organization Production
      Yearbook
    - Microsoft( Encarta( World Atlas 1998 Edition
-----------------------
[pic]