Uni ja unenaod (estonii)

                          Eesti Kõrgem Kommertskool



                           Psühholoogia kursusetöö
                              “Uni ja unenäod”



                                               Õppejõud: professor J. Ennulo

                                                        Õpilane: Mark Maslov
                                                                     ÕB - 11



                                Tallinn 1998


Sissejuhatus

Eesmärgiks on avada kursusetöö unenäo olemus võttes aluseks inimtegevuses
loomingut, prohvetlust, endeid, arengut.
Unenäo psühholoogia


ENNUSTAMINE JA TÄHENDUSUNI LÄBI AEGADE


   LOODUSRAHVASTE UNENÄOD

Professor  K.  Ramul  tsiteerib  jesuiite,  kes  XVIIsajandi  keskel  läksid
Kanadasse     indiaanlasi     (huroone)      õigesse      usku      pöörama:

,,Unenägu on oraakel, mille poole kõik need rahvad  pöörduvad  ja  mida  nad
kuulavad; on prohvet,  kes  ennustab  neile  tuleviku  sündmusi,  K.assandra
(Troojd. kuninga Priamose tütar,  ennustaja),  kes  hoiatab  neid  õnnetuste
eest, mis neid ähvardavad, harilik arst nende haigustes...
Kui pealik räägib ühelt poolt ja unenägu teiselt  poolt,  siis  võib  pealik
karjuda nii palju kui tahab — esimesena täidetakse unenäo käsk.  Unenägu  on
sagedasti  eesistujaks  nende  nõupidamistel.   Kauplemist,   kalapüüki   ja
küttimisf alustatakse harilikult unenäo loaga...  Neil  ei  ole  midagi  nii
kallist, millest nad hea meelega ei loobuks mõne unenäo pärast. öieti  öelda
— see on huroonide peajumal."
Põhja-Ameerika irokeesi hõimurühma kuuluvate t ? e r o k i i d  e  kohta  on
etnograafid märkinud, et neil on kombeks  end  ravida  ka  unenäos  juhtunud
ussihammustuse puhul.
Suurjärvistu ümbruses elavatel o d z i b v a -indiaanlastel on  veel  tänini
alles muistne komme saada unes  juhendeid  haiguse  vastu.  Eelnevalt  tuleb
nälgida, teistest eralduda, heita magama ja oodata  vaimolevust,  kes  ütleb
prognoosi ning annab soovitusi.
Arvatavasti on indiaanlased iseseisvalt tulnud samasu-gusele  ravimeetodile,
nagu oli kasutusel Vana-Egiptuses ja -Kreekas.
,,Üks suguharu pealik sai kuulda, et keegi  ta  alamatest  oli  unes  näinud
sugulist vahekorda ühe tema  tütrega.  Pealik  nõudis  alamalt  täie  pruudi
lunaraha selle põhjendu-sega, et magaja hing oli saanud  naudingu-rahulduse,
mis seaduse järgi on võimalik  ainult,  kui  pealikule  tasutakse  ta  tütre
hind."
Aafrikas o n a ? a n t i rahvusel abieluinimestele ette nähtud  karistus  ka
unes juhtunud abielurikkumise eest.
Etnograaf L. Sternberg kirjeldab üht Aafrika  rändurit,  kelle  juurde  tuli
150 km kauguselt (jalgsi muidugi) kohalik elanik ja  nõudis  kahjutasu  orja
tapmise eest. Nimelt oli ta näinud unes, et võõras rändur  oli  tapnud  tema
orja.
Aafrika k o n  d  e  suguharu  liikmed  jaotavad  tähendus-unenägusid  kahte
suurde liiki: tavalised tähendused ning teade, mille  annab  magajale  surnu
vaim või jumal.
Analoogseid kirjapanekuid on ka Okeaania paapuate kohta:
,,Unenägudel enestel on maagide nõiatoimingutes  erakordselt  suur  tähtsus,
sest pärismaalaste arvates avaldub nendes nähtustes surnud maagide tahe."
Polüneeslaste kohta on kirjutatud nii:
,,0ma kutselt olid oraaklitele väga lähedased ennustajad, kes näiteks  Havai
saartel ennustasid tulevikku ohvrilooma  sisikonna  järgi.  Ei  puudunud  ka
unenäoseletajad ja maagid, kes haigeid ravisid."
Ennustamine polnud vanasti sugugi  ohutu  eriala.  Herodotos  kirjutab,  mis
juhtus V sajandil e.Kr. sküüdi ennustajatega, kui leiti,et nende  ennustused
pole õiged.
,,Erinustajad hukatakse järgmisel viisil: vanker  laotatakse  hagu  täis  ja
härjad  rakendatakse  ette;  ennustajatel  köidetakse  jalad   kinni,   käed
seotakse selja taha ning  suud  topitakse  täis  ja  nad  pannakse  haokuhja
sisse. Haod süüdatakse põlema, härjad hirmutatakse lõhkuma ning  kihutatakse
sõitma. Sageli hukkuvad härjad koos ennusta-jatega leekides, aga  juhul  kui
tiisel ära põleb, saavad härjad põgenema ning pääsevad  ainult  põletustega.
Siin kirjelda-tud viisil põletavad nad ennustajaid ka teistel  põhjustel  ja
nimetavad neid siis valeprohvetiteks.
Aga keda kuningas tappa laseb, nende  poegadele  ka  ei  halastata  ja  kõik
meessoost järglased hukatakse, kuid naissoole ei tehta mingit kurja."
      Samu kombeid on harrastatud ka Vana-Indias,  kus  kolm  korda  eksinud
ennustaja viidi seotult dzunglisse tiigritele toiduks.
Siberi ?amaanidel oli ennustamine samuti olulisel kohal. Nii  on  kirjutatud
sölkuppide kohta järgmist: ,,Nägijat  nimetatakse  sölkuppidel  ,,djutsilõ".
Ta  näeb  prohvetlikke  unenägusid.  Ka  tajüb  ta  ärkvel  paragnostiliselt
ümbruses valitsevat olukorda. Kui kellelgi  tekib  vajadus  kutsuda  ?amaani
haige juurde, teab ?amaan juba seda. Kui ta  koju  jääb  ja  haiget  vaatama
tuleb, on tervistumislootust, kui aga ?amaan enne kutsumist  kodunt  lahkub,
pole paranemisloo-tust."
Ka üks k e t i ?amaani, bangose funktsioone on ennustamine.  E.  Aleksejenko
kirjutab:
,,Bangosele omistati võime teada, kes ammu surnud  sugulastest  peab  tagasi
pöörduma uue inimesena. Nad teatavad  rasedale  naisele  ta  tulevase  lapse
nime."
Ennustati nii unenägude kui lõkke praksumise iseärasus-te järgi.
Kauaaegsed tavad  on  taassündide  jälgimisel  ka  t  u  v  a  ?amaanidel  —
böönidel. V. Djakonova kirjutab:
,,Pärast samaani surma ei läinud ta hing ära. Tema võttis enda juurde  taiga
või  mägede  isand,  muutes  ta  kajaks  või  millekski  tühjaks.   Sellesse
perekonda pöördus pärilikkuse teel tagasi vaid,, böön"  (samanistlik  anne).
Erinevalt "sunusest" asub,,  böön"  pärast  kandja  surma  kuskil  lähedases
maakohas. Mõnikord  aga  ei  tulnud  see  esivane-mate  peresse.  Sel  puhul
arvati, et ta on läinud siinsetest kohtadest liiga kaugele.
Tugevad  ?amaanid  suutsid  veel  eluajal  ennustada,  kellesse  sugulastest
,,böön" siseneb. Kui ,,sunus" tuli peresse taevast  (tengri),  siis  selline
samaan muutus tugevaks ja teda nimetati tengri bööniks.  (Sama  ettekuju-tus
on ka laamadel.)"
Tõenäoliselt on Tuva  jt.  Altai  piirkondade  uskumuste  möju  ulatunud  ka
muistsesse  Tiibeti  bööni-religiooni,  mille   põhjal   veel   tänapäevalgi
otsitakse  taassündinud  dalai-laamasid.  Vastupidine  levikutee  on   vähem
tõenäoline, sest taassünniõpetus  on  levinud  üle  kogu  Siberi,  kusjuures
puuduvad märgatavad budistlikud mõjud. Võimalik on ka veel selline  variant,
et Siberi ja Tiibeti rahvausund on pärit ühisest eelkultuurist.
Elusaatust  ennustasid  tuva  ?amaanid  vana-aasta  öhtulveel   sünnimärkide
järgi.  Tähtsamaid  märke  oli  9.  Mehel  loeti  neid  kellaosuti   suunas,
arvestades  seejuures  12-aastast  loomkalendrit.  Naise  sünnimärke   loeti
vastupidises järje-korras. Täpne märkide tõlgendus pole teada.
Ka  meie  kaugemal  hõimurahval,  laplastel  ehk  saamidel   on   huvitavaid
ennustuskombeid. Et laplased elavad üsna hõredalt asustatud  alal,  siis  on
iga külalise tulek sündmuseks. Laplaste riietuse, saanide ja koja juures  on
rohkesti tegemist paeltega. Sellega on seotud omapärane ennete süsteem:
— kui paelad lähevad sõlme, tuleb võõraid;
— umbsõlme puhul on tulija vaene;
— tõmbsõlme puhul tuleb rikas;
— kui sõlme läks nööri ots, ei ela tulija kaua;
— kui sõlm tuli keskele, elab tulija kaua.
Nagu teistelgi  rahvastel,  on  laplaste  rahvausus  paremal  poolel  erinev
tähendus vasemast.  Näiteks  kui  sügeleb  vasem  käsi,  siis  saad  midagi;
sügeleb parem käsi — annad midagi.
Unesümbolid on laplastel möneti sarnased teistegi rahvaste omadega.  Näites:
purunenud tuba või ait tähistab omaste surma;  neiuga  armatsemine  haigust;
kui naine annab midagi, tähendab see  haigust;  purjusolek  halba  sündmust;
kui raske haige näeb end tervena, võib oodata surma.
Samanism on rahvausund olnud ka eestlastel. Veel tänini on käibel  väljendid
nagu  ,,vaim  tuleb  peale"  (inspiratsiooni  tähenduses).  Väljend  ,,meelt
lahutama" tähendab U.  Masingu  arvates  hingerändu.  Veel  aastal  1071  on
Novgorodi kroonikas  t?uudi  (eesti)  nõia  transsi  ehk  lõvesse  langemist
kirjeldatud. Igatahes on Saaremaal tänini säilinud veel  Lõve  jõe  nimetus.
Viljandi-  ja  Valgamaal  on  olnud.  Lõve-nimelised  külad.  Läti   Henriku
kroonikas on viiteid arbuga  ennustamisele,  mida  toimetati  enne  tähtsaid
sõjalis-poliitilisi sündmusi.


   SUMER JA EGIPTUS

Juba  maailma  esimeses  tsivilisatsioonis,  Vana-Sumeris  (hilisema  nimega
Kaldea)  tunti  unenägude  tõlgendamist.  Selle  jaoks   olid   spetsiaalsed
preestrid.  Nagu  märgib  antiikaja  ajaloolane  Strabon,  teati  veel  meie
ajaarvamise algul nimetust ,,kaldealane" põhitähenduses ,,uneseletaja".
Ennustamisega üldse tegelesid veel astroloogid  jt.  mantikatundjad.  Sumeri
mantika üheks erijooneks peab A.  Lehman  vaimkaitsja  vahetut  mõju.  Vana-
Sumerist on teada ka in aailma esimene kirjapandud  unenägu.  See  on  pärit
muistse,  XXIII  saj.  e.Kr.  kirjapandud  ,,Gilgame?i   eepose"   esimeselt
kiilkirjatahvlilt. Unenäo eellugu on selline: Uruki linna kuningas (elas  u.
2700 a. e.Kr.) on küll suur vägevuselt ja toreduselt, aga ta  rõhub  rahvast
liiga  rängalt.  Jumalad  otsustavad  luua  talle   vastukaaluks   älitugeva
loominimese — Enkidu. Templiprostituudi võlusid kasutades meelitab  Gilgame?
Enkidu mägedest Uruki linna. Kui nad  on  linna  jõudnud,  ütleb  prostituut
Enkidule:
,,Veel enne, kui sa mägedest alla laskusid, nägi Gilgame? Uruki linnäs  sind
unes. Ärgates rääkis ta sellest oma emale:
,,Mu ema, ma nägin täna öösel und. Taevas oli täis  tähti.  NaguAnu  (Sumeri
taevajumal — I.S.) sõjavägi, langes mu peale Inimene, kes sündinud  mägedes.
Ma püiidsin teda haarata, aga tema oli tugevam. Ma püüdsin teda  heita,  aga
ta ei kõikunud. Tema vastu tõusis kogu Uruki rahvas. Tema  aga  seisis  nagu
sammas ja tal suudeldi jalgu. Siis hüppasin talle peale nagu  naisele.  Sain
tast jagu  ja  paiskasin  ta  sinu  jalge  ette.  Sina  ju  tahtsid,  et  me
mõõdaksime jõudu."
Rimat-Helit (Gilgame?i ema, jumal Ninsani epiteet — I.S.), kes  teab  kõike,
räägib isandale, Rimat-Helit, kõiketeadja, ütleb Gilgamesile:
See, keda nägid keset tähti  hiiglaslikus  taevas,  kes  nagu  Anu  sõjavägi
sulle peale tormas, keda sa võitsid ja mu jalge ette paiskasid — see on  aus
ja tugev sõber. Ta aitab alati sõpra. Ta jõud saab kuulsaks  üle  kogu  maa.
Ta jõud on suur nagu Anu sõjavägi."
Nagu eeposest teame, saidki Gilgame? ja Enkidu sõpradeks ja sooritasid  koos
mitmeid võitlusi ja seiklusi.
Teisel savitahvlil on kirjas ka  Enkidu  unenägu.  Seal  on  juttu  reisist,
mille Enkidu sooritas kotkasmehega allilma, ja on  mainitud  ka  prohveteid.
(Tsiteeritud teoses on Enkidu asemel kasutatud Eabani nime.)
Kokku on Gilgame?i eeposes seitse unenädkirjeldust.
Ka  Vana-Egiptuses  olid  preesterprohvetite   koolid,   tunti   sümboolsete
unenägude  seletamist,  valmistati  ette  ka  naisprohveteid.  Et  sellisele
tegevusele  suurt  tähendust  omistati,  näitab  asjaolu,  et  kuningate  ja
vaaraode  juures  tegutsesid  elukutselised  uneseletajad.  Vanim  unenägude
seletaja ongi pärit Egiptusest, 12. dünastia ajast (2000-1790 a.e.Kr.).
Mõni näide üldse egiptuse sümboolikast. Tõusev täht tähistas inimese  sündi,
rõngas mehelikkust, poolkuu  meest  (abikaasat),  kärg  naist,  ruut  täiust
(mehe ja naise ühendus), süüdatud  lamp  hinge,  päike  head  saatust,  sõlm
abielu, puu oksakoht elujõudu.
Värvustest sümboliseeris helesinine kui  püha  värv  vaimu,  valge  tarkust,
kuldne seadust ja must allilma.
Tihti oli unedel riikide saatusi  määrav  mõju.  Nii  viitab  egüptoloog  J.
Bonwick  oma  raamatus   Napata   linnas   asuvale   monumendile,   kus   on
hieroglüüfkirjas  raiutud  kuningas  Aman-Meri-Nout  unenägu.  Võimalik,  et
tegemist on Napata kuninga Pianehi (nn. Etioopia-dünastia, 751-656  a.e.Kr.)
egiptusepärase nimega.
Kuningas olevat ühel ööl näinud, et seisab näoga itta. Temast  mõlemal  pool
on aga kaks madu.
Kuninga und seletati nii, et lisaks^lõunasse jäävale Etioopiale saab  ta  ka
põhjapoolse ala, Egiptuse peremeheks.
Kuningas võtnudki ette sõjakäigu  ja  vallutanud  põlise  Egiptuse  vaaraode
residentsi — Memphise.
Vanas Egiptuses oli põhimõte,  et  unenägusid  saadab  jumal,  kes  vajaduse
korral   läkitab   ka   uneseletaja.   Head   uned   pärinevad   taeva-   ja
ennustusjumalalt Horuselt, halvad uned —  kurjuse,  tormi-  ja  sõjajumalalt
Setilt.
,,Gilgame?i eepose"  järel  on  teiseks  ülesmärgitud  unenäoks  arvatavasti
Egiptuse printsi Thutmos IV uni u. 1450 a.e.Kr.
Olles  Sfinksi  juurde  jalutanud,  heitnud  prints  magama.  Edasi   seisab
kivitahvlil hieroglüüfkirjas järgmist:
,,Momendil, mil Päike oli seniidis, nägi ta und. Talle  tundus,  nagu  oleks
suur jumal ise temaga rääkinud:
,,Märka mind, vaata mind, mu poeg Thutmos. Olen su isa Hormakhu,  Khepra  Ra
Toom. Sa saad kuningriigi. Maa väheneb oma pikkuselt ja laiuselt. Küllus  ja
rikkus kuivavad kokku... Sulle saab elupuult  annetatud  palju  aastaid.  Ma
annan ülima kõigist asjadest. Selles paigas,  kus  ma  olen,  on  liiv  mind
katnud. Luba, et täidad mu südamesoovi. Siis annetan  ma  sulle  kunsti,  mu
poeg, annetan võime, mu aitaja..."
Kui Thutmosis IV sai vaaraoks, laskis  ta  puhastada  Hormakhule  pühendatud
sfinksi  tuiskliivast.  Ja  nagu  unenägu  oli  lubanud,  oli  Thutmosis  IV
valitsusaeg pikk ja viljakas."
Vana-Egiptuses oli  IV-III  saj.e.Kr.  veel  komme  panna  haigeid  peajumal
Serapise templisse magama. Jumal  pidi  end  unes  ilmutama  ja  andma  nõu,
kuidas terveks saada.
Serapise nimi tuleneb arvatavasti surnust  ülestõusnud  püha  härja  nimest:
Apis + jumal Osiris — Oserapis — Serapis.


   VANA-KREEKA

Egiptuse uskumused levisid Kreekasse  arvatavasti  juba  enne  1000  a.e.Kr.
Kreeta ja Foiniikia kaudu ning hiljem, kui olid Kreeka-Pärsia sõjad,  Pärsia
kaudu.
Ka Kreekas levis ,,templiune" komme. Seda harrastati  egiptlastelt  laenatud
jumala Serapise ja arstikunsti  jumala  Asklepiose  templeis  ning  see  sai
nimetuseks inkubatsioon.
Huvitav detail: kreeka arstikunstijumal Askle-pios onennustusjumal  Apolloni
poeg. Apollon on aga  omakorda  peajumal  Zeusi  (Egiptuses  vastas  sellele
Serapis) poeg.
Kui templiunes antud juhatus osutus õigeks, siis  kingiti  templile  vastava
organi elevandiluust, hõbedast või kullast kujutis. Tavaliselt lisati  sinna
veel selgituseks ,,kat onar" — une põhjal.
Üheks Kreeka unenäoseletaja Artemidorose allikaks olidki Asklepiose  templis
nähtus tervistumisunenäod.  II  saj.e.Kr.  kirjutab  Artemidoros  kokkuvõtte
unesümbolite tõlgendamisest — ,,0neirokritika".
Näiteks kästi ühel haigel unes süüa ,,sõrmi". Uneseletaja preestri  seletuse
kohaselt sõi haige datleid, mida nimetati nende kuju järgi ka sõrmedeks,  ja
tervistus.
Üks rinnapöletikuga  naine  nägi  unes,  et  oinas  imes  ta  haiget  rinda,
misjärel see  sai  terveks.  Uneseletaja  käskis  ravimit  valmistada  ühest
rohust, arnoglossusest (oinakee-lest) ja haige sai terveks.
Huvitav  on  märkida,  et  toodud  näites  on  rakendust  leidnud  sõnalised
sarnasusassotsiatsioonid.  Artemido-ros  lisab,  et  osa   ,,unenägusid   on
realistlikud ja iga unenäo seletamisel tuleb arvestada unenägija isiksust".
Kreeka  arstikunsti  esiisale  Hippokratesele  omistatakse  tähelepanek,  et
mõnikord avaldub haigus'köigepealt unes. Usk  unes  saadavaisse  arstlikesse
õpetustesse  oli  nii  tugev,  et  isegi  Makedoonia  Aleksander  nägi  unes
senitundmatut  ravimtaime,  millega  raviti  terveks  väepealik  Ptolemaios.
Cicero kirjutab sellest nii:
,,MafcedooTiia Aleksander, magades  ühes  telgis  oma  sõbrģ  Ptolemaiosega,
keda oli tabanud vaenlase mürginool, nägi sellist und : tema  juurde  tulnud
madu, kes kutsunud Olymposelt oma ema.  Sellel  olnud  käes  suur  omapärase
kuju ja värvusega ravimtaime juur, mida  ta  näitas  Aleksandrile.  Hommikul
ärgates olnud Aleksandril selle  juure  välimus  hästi  meeles.  Ta  saatnud
sõdurid sellist juurt otsima. Varsti ravimtaim leitigi  ja  Ptolemaios  ning
teised mürginoolest tabatud sõdurid said terveks."
Ateena linnriigi valitseja Periklese (495-429 a.e.Kr.)  sõbrataril  Aspasial
tekkinud kord haavand  lõuale.  Raviks  aidanud  vaid  rohi,  mida  teatanud
Veenus, kps ilmus tuvi kujul.
Periklese enda kohta liigub ka selline jutt, millest räägib Herodotos.
,,Too Agariste (Periklese  ema  —  I.S.)  abiellus  Xanthip-pos  Ariphronose
pojaga ja kui ta õnnistatud seisukorras oli, nägi ta unes, et  sünnib  lõvi.
Ja  mõni  päev  hiljem   sünnitaski   ta   Periklese,   Xanthippose   poja."
     ,
Peale  meditsiiniliste  probleemide  otsiti  unenägudelt  abi  ka  riiklikes
küsimustes.  Spartas  toimusid  iga-aastased  ,,eforad"   —   viie   körgema
riigiametniku templiuned, mille  järel  koostati  või  muudeti  seadusi.  Et
riigimeeste  võimed  jäid  tihtipeale  kasinaks,  loodi  riiklike  küsimuste
tähtsust  arvestades  spetsiaalsed   oraaklid,   elukutselised   ennustajad.
Kuulsaim oraakel o'li Delfis, Kesk-Kreekas Korinthose lahe ääres  Parnassose
mäe nõlval. Delfi oraakli tegutsemisest  on  teateid  alates  VII  saj.e.Kr.
Ekstaatilisse  seisundisse  viidud   naisprohvet   püütia   andis   tähtsaid
ennustusi. Muuseas peeti Delfis veel nn. püütiamänge, mis  olid  muusikalis-
sportlikud võistlused ja mida peeti  nagu  olümpiamängegi  iga  nelja  aasta
järel. Püütiamänge peeti alates 582. aastast e.Kr. kuni IV sajandini  e.Kr.,
seega umbes 900 aastat.
Teatavasti oli Delfi oraakel pühitsetud ennustusjumal  Apollonile,  kes  oli
ühtlasi Päikese jumal. Apolloni kaksikõde Artemis, nõidusjumalanna, oli  aga
K  u  u  jumalanna.  Nii  seostati  ennustamist  ja  maagiat  kah^   peamise
taevakehaga.
Püütia nimetus on võib-olla seotud Delfi oraakli  eellooga.  Varem  valitses
Delfit draakon Python, kes  olevat  oma  raske  kehaga  lömastanud  mägesid.
Apollon tapnud Pythoni oma  eksimatu  noolega,  kaevanud  ta  maa  sisse  ja
rajanud sinna templi, et inimesed saaksid teada Zeusi tahet.
V. Blavatski jt. ajaloolased väidavad,  et  Delfi  pühamu  kajastas  Kreekas
Kreeta kultuuri mõju.
Apolloni võit Pythoni üle väljendab S. Lurje  arvates  ,,õhujumalate"  võitu
vanemate paikkondlike maajumalate  üle.  Oli  ju  Delfi  ennustustempel  ehk
manteia (oraeula on rooma termin) algselt pühendatud maajumalannale Gaiale.
Võimalik ka, et Pythoni analoogiks on  Typhon  ja  selle  egiptuse  võrdkuju
Seth (kelle tappis Horus, Apolloni prototüüp).
Antiikkirjanik Sophoklese ajal (V saj.e.Kr.) oli Delfi juba nii  kuulus,  et
Sophokles nimetab teda Maa kesk-kohaks, maailmakeskuse ohvripaigaks.
Ennustustseremoonia käis Delfis järgmise rituaali kohaselt.
1. Ennustuse soovija tõi templi ees ohvri,  andis  kingi  ja  heitis  teiste
samasugustega loosi, millises järjekorras Apolloni palge ette ilmuda.
2. Kui järjekord kätte jõudis,  teatas  saadik  oma  küsimuse  spetsiaalsele
preestrile promantisele, kes selle edastas naisennustajale — püütiale.
3. Püütia istus spetsiaalse templi siseruumis  adytonis  kolmejalgsel  järil
ja viis end ekstaasi. Selleks olevat kasutatud maagaasi või  näritud  teatud
taimi. Püütiale esitati küsimusi, mille peale ta vastanud üsna seosetult.
Seda tõlgendas preester, kes formuleeris ennustuse tavaliselt  salmina.  Kui
saadik ei saanud sellest ennustussal-mist hästi aru,  tõlgendas  seda  teine
preester — eksegeet.
Delfi oraakleist on aegade jooksul säilinud kirjeldustes palju juttu.
Viimane Lüüdia  kuningas  Kroisos  (VI  saj.e.Kr.),  kes  olnud  kuulus  oma
rikkuse, ihnuse ja ettevaatlikkuse poolest, tahtnud teada, millist  oraaklit
ta võib  usaldada.  Ta  saatnud  saadikud  seitsme  oraakli  juurde  palvega
teatada, mida ta teeb kindlal päeval ja kindlal ajal.  Ainsana  andnud  õige
vastuse Delfi oraakel: Kroisos keetnud  valgevasest  katlas  kilpkonna  ning
lambatalle.
Delfi oraakel hakkas oma tähtsust kaotama  juba  II  saj.e.Kr.,  mil  Kreeka
sattus Rooma riigi võimu alla. Riiklikes asjades  ei  tuldud  enam  Delfisse
nõu küsima. Oraakel langes järk-järgult tavalise, raha eest  elusaatust  oma
raske  kehaga  lömastanud  mägesid.  Apollon  tapnud  Pythoni  oma  eksimatu
noolega, kaevanud ta maa sisse ja rajanud sinna templi, et inimesed  saaksid
teada Zeusi tahet.
V. Blavatski jt. ajaloolased väidavad,  et  Delfi  pühamu  kajastas  Kreekas
Kreeta kultuuri mõju.
Apolloni võit Pythoni üle väljendab S. Lurje  arvates  ,,õhujumalate"  võitu
vanemate paikkondlike maajumalate  üle.  Oli  ju  Delfi  ennustustempel  ehk
manteia (oraeula on rooma termin) algselt pühendatud maajumalannale Gaiale.
Võimalik ka, et Pythoni analoogiks on  Typhon  ja  selle  egiptuse  võrdkuju
Seth (kelle tappis Horus, Apolloni prototüüp).
Antiikkirjanik Sophoklese ajal (V saj.e.Kr.) oli Delfi juba nii  kuulus,  et
Sophokles nimetab teda Maa kesk-kohaks, maailmakeskuse ohvripaigaks.
Ennustustseremoonia käis Delfis järgmise rituaali kohaselt.
1. Ennustuse soovija tõi templi ees ohvri,  andis  kingi  ja  heitis  teiste
samasugustega loosi, millises järjekorras Apolloni palge ette ilmuda.
2. Kui järjekord kätte jõudis,  teatas  saadik  oma  küsimuse  spetsiaalsele
preestrile promantisele, kes selle edastas naisennustajale — püütiale.
3. Püütia istus spetsiaalse templi siseruumis  adytonis  kolmejalgsel  järil
ja viis end ekstaasi. Selleks olevat kasutatud maagaasi või  näritud  teatud
taimi. Püütiale esitati küsimusi, mille peale ta vastanud üsna seosetult.
Seda tõlgendas preester, kes formuleeris ennustuse tavaliselt  salmina.  Kui
saadik ei saanud sellest ennustussal-mist hästi aru,  tõlgendas  seda  teine
preester — eksegeet.
Delfi oraakleist on aegade jooksul säilinud kirjeldustes palju juttu.
Viimane Lüüdia  kuningas  Kroisos  (VI  saj.e.Kr.),  kes  olnud  kuulus  oma
rikkuse, ihnuse ja ettevaatlikkuse poolest, tahtnud teada, millist  oraaklit
ta võib  usaldada.  Ta  saatnud  saadikud  seitsme  oraakli  juurde  palvega
teatada, mida ta teeb kindlal päeval ja kindlal ajal.  Ainsana  andnud  õige
vastuse Delfi oraakel: Kroisos keetnud  valgevasest  katlas  kilpkonna  ning
lambatalle.
Delfi oraakel hakkas oma tähtsust kaotama  juba  II  saj.e.Kr.,  mil  Kreeka
sattus Rooma riigi võimu alla. Riiklikes asjades  ei  tuldud  enam  Delfisse
nõu küsima. Oraakel  langes  järk-järgult  tavalise,  raha  eest  elusaatust
ennustaja tasemele. 390 a.e.Kr. lõpetas oraakel tegevuse.
Muuseas on Delfi oraakli  pärast  ka  ,,püha  sõda"  peetud.  See  oli  352.
a.e.Kr., kui Makedoonia Aleksandri isa Filippos tuli oma  poliitilisi  sihte
silmas pidades Kesk-Kreekasse Fookiasse, kus kreeklased olid  konfiskeerinud
Delfi templi vara ning maksid  sellest  sõduritele  palka.  Kreeklased  said
Makedoonia  Aleksandrilt  lüüa  ja  Delfi  oraakel  säilitas   veel   mõneks
sajandiks oma funktsioonid.
Peale Delfi oraakli oli veel teisigi, vähem tähtsaid  oraaklipaiku.  Tuntuim
ja vanim oli Dodona tammehiis. See  asus  Põhja-Kreekas  muistses  Epiirias,
kus pühade tammede kohina järgi püüti Zeusi tahet teada saada.
Dodona hiiest räägib V saj.e.Kr. ajaloolane Herodotos. Arvatavasti oli  hiis
asutatud juba enne VI sajandit.
Ajaloolase  M.  Hvostovi  andmete  kohaselt  elas   just   Dodonas   muistne
helleenide höim, kelle nime järgi hakati edaspidi nimetama  kõiki  kreeklasi
helleenideks ja kreeka kultuurimõju hellenismiks.
Oma tegevuse lõpetas Dodona oraakel ilmselt  varem  kui  Delfi  oma.  Dodona
oraaklile on omistatud mitmeid kahe-mõttelisi ennustusi. Näiteks  öelnud  ta
Lüütia kuninga-le Kroisosele, kes tuli Pärsia sõja kohta nõu küsima:
,,Kui iiletad Halyse jõe, purustad suure riigi!" Kroisos  ületas  jõe...  ja
purustas oma riigi!
Spartalased olevat  enne  kui  arkaadlastega  sõtta  astusid,  küsinud  sõja
tulemust.  Vastus  olnud  lakooniline:  ,,Sõda'   pisarateta."   Spartalased
võitsid, kaotamata ühtegi meest. Oleksid nad aga  kaotanud,  mehed  tapetud,
naised-lapsed vangi viidud, ka siis poleks kedagi kodus  nutmas  olnud.  Nii
arvab skeptik A. Beljavski. Minu  arvates  võiks  viimast  ennustust  siiski
õigeks pidada, sest kaotuse korral oleksid pisarad ikkagi voolanud (kas  või
võõrsil).  Ja  võita  sõda  ilma  ühegi   kaotuseta   pole   just   kergesti
prognoositav sündmus.
Peale nimetatute tegutsesid oraaklid veel Beotis  ja  Delfi  lähedal  Abais.
Amoni tempel Siva oaasis Egiptuses oli ka kreeklaste pühamu.
Kreeka-Pärsia sõdade ajal V saj.e.Kr. juhindusid mõlema  poole  väejuhid  ka
oma  unenägudest.  Herodotose  andmeil  olevat  Pärsia  kuningas  Xerxes   1
sõjakäigu Kreeka  vastu  ette  võtnüd  oma  unenäo  tõttu.  Ta  näinud  unes
jumalust, kes andnud käsu Hellasega sõdida.
Plutarehose andmeil näinud Kimon, Kreeka väejuht Kreeka-Pärsia  sõjas,  enne
Egiptusse ja Küprosele soori-tatud sõjaretke und:
,,Ta nägi, et tema peale haugub tige koer. Haukumise  vahele  on  kuulda  ka
sõnu: ,,Tegutse ning mulle enesele ja mu kutsikatele oled nii armas!"
Unenägu tõlgendanud Kimoni sõber, uneseletaja Antifi-los nii:
,,Koer — see on vaenlane. Kõne ja haukumise vaheldumine on Pärsia vägi,  mis
koosneb  nii  kreeklastest  kui  barbaritest.  Koerale  meelepärane  olla  —
tähendab surra.""
Nii juhtuski, et Kimon tõi Kreekale võidu, kuid hukkus  ise  Küprose  juures
peetud lahingus 449 a.e.Kr.
Herodotosel on veel teateid Ateena endise türanni Hippiase  kohta,  kes  oli
sunnitud spartalaste survel Ateenast lahkuma ning võitles Maratoni  lahingus
pärslaste poolel. Herodotos kirjutab:
,,Aga Hippias Peisistratose poeg viib barbarid Maratoni  alla  pärast  seda,
kui ta eelmisel ööl oli näinud [...], et ta inagas oma  lihase  emaga.  Seda
unenägu seletas ta nõnda, et tuleb Ateenasse tagasi ja saab  uuesti  võimule
ning sureb vanul päevil oma kodumaal. Nõnda tõlgendas ta siis oma unenägu."
Maratoni lähistel lahinguks valmistudes ta haigestus ja  üks  liikuv  hammas
kukkus liiva sisse. Hippias asus hammast otsima. Herodotos jätkab:
,,Kui aga hammas nähtavale ei tulnud, ohkas ta ja lausus juuresolijaile:
,,See maa ei ole meie maa ega saa me ka iial  seda  oma  võimu  alla.  Selle
osa, mis õigusega mulle kuulus, sai niiiid hammas endale.
Hippias oletas siis, et unenägu on sel viisil täide läinud."
Nagu ajaloost teada, kaotasid pärslased  Maratoni  lahingu  väiksemaarvulise
Kreeka  sõjaväe  vastu  ning  Hippias  sai  seal  490.  a.e.Kr.   septembris
surmavalt haavata.
Herodotos pajatab ka kuulsast  Termopüülide  lahingust.  Delfi  oraakel  oli
ennustanud selle perioodi kohta, et kas  Sparta  riik  või  Sparta  kuningas
peab hukkuma. Herodotos kirjutab:
,,Termopüülides  vübivatele  helleenidele  oli  ennustaja  Magistias  pärast
ohvriloomade silmitsemisf kõige esimese-m öelnud,  et  neil  tuleb  koidikul
surra."
Herodotos räägib ka Termopüülide raidkirjast:
      ,,Teie ees kuulsa Magistiase  haud,  ta  meedlased  tapsid  siin,  kui
läbisid teel just Speraeheiose vood.
Ennustaja küll teadis, et surm on saabumas peatselt, siiski ei  lahkunud  ta
nüüd spartalaste kuninga väest."
Endelisi märkmeid on ajaloolastel ka Makedoonia Aleksandri kohta.
Üldtuntud  on  seik,  et  Aleksander  nägi  enne  Foiniikia  linna   Tüürose
vallutamist kilbil tantsivat saatürit.  Unesele-taja  Aristandes  ütles,  et
see tähendab ,,Sa Tyros" (sinu Tüüros).
Aleksander võttis nõuks Tüürost rünnata ja vallutas linna.
H.  Bigelow  lisab  veel  juhtumi,  kus  Aleksandri  vägi  pääsenud   Aasia-
sõjakäigul vaid tänu väepealik Dionysose hoiatavale unele.
Enne 332. a.e.Kr. Pärsiasse ettevõetud sõjaretke  külastas  Aleksander  veel
üht oraaklit. Ajaloolased T. Blavatskaja jt. kirjutavad:
,,AlefcsaTider oustas egiptuse kombeid ja isegi sooritas  palverännaku  Siva
oaasi, jumal Amoni oraakli juurde. Amoni oraaklit austasid peale  egiptlaste
veel Aasia rahvad  ja  ka  kreeklased  ning  makedoonlased,  kes  samastasid
Amonit Zeusiga.
Aleksander küsis oraaklilt, kas  ta  alistab  kogu  Aasia,  ja  sai  sellele
kinnituse. Plaanitsedes riskantset sõjakäiku kogu Pärsia vallutamiseks  ning
põrgates  seejuures  makedoonia  ülikute  vastuseisule,  otsustas   ta,   et
üldiselt austatud oraakli soodne vastus soodustab tema polütikat."
Makedoonia Aleksandrile määratud viimase ennustuse lausus India vang  Kaleni
enne oma surma. Ta ütles Aleksandrile: ,,Me koh.tume  kaheksa  päeva  pärast
Babülo-nis." Teatavasti tapeti Aleksander Suur  13.  juunil  323.  a.  e.Kr.
Babülonis.
Plato andmeil näinud ennustavat  und  ka  kuulus  mõttetark  Sokrates.  Kolm
päeva enne oma sunnitud enesetappu öelnud ta sõber Kritiasele, et sureb.  Ta
näinud unes, et ilus naine kutsunud teda nimepidi, lugedes Homerose  värssi.
Värsis oli öeldud: ,,Kolme päeva pärast langed sa maapinnale."
Vana-Kreeka perioodil kujunesid välja ka põhilised  ennustuskunsti,  mantika
moodused. Kokku oli neid umbes 50. Peamisteks vahenditeks ennustamisel  olid
luud,  viled,  käejooned,  looma  pealiigutused,   pendel,   veri,   hobune,
kristall, õli, tuli,  ohvrilooma  sisikond,  täringud,  kivid,  lamp,  laip,
küüned, muna, linnud, pulgad, õhk, numbrid, tähed, endelised sündmused jt.
Ega tänapäeval palju uuendusi olegi juurde mõeldud — ehk  üksnes  kohvipaks,
kaardid ja taldrikukeerutamine.


4. VANA-ROOMA

Rooma linna ja  tulevase  impeeriumi  legendaarseks  loomisaastaks  peetakse
753. a.e.Kr. Aastal  476  p.Kr.  langes  Lääne-Rooma  riik  germaanlaste  ja
teiste rahvaste hoopide all. Rooma riigi tuumikuks  olid  kohalikud  Itaalia
rahvad — etruskid, latiinid, sabiinid jt. Ilmselt olid neil  VIII  saj.e.Kr.
omad  rahvuslikud  ennustuskombed,  kuid  nende  kohta  pole  suurt   teada.
Ohvrilooma sisikonna (peamiselt maksa) järgi ennustamist.  mida  harrastasid
etruskid, ei saa kuigi originaalseks pidada. Juba ennustusmeetodi  nimetuses
(haruspeksia) võime ära  tunda  Egiptuse  ennustusjumala  Horuse  nime  (Id.
Horus  +  spexi  =  vaatlema).   Maksa   ennustusvahendina   kasutamine   on
arvatavasti seotud  arhailisema  mantika  moodusega  —  püromantiaga,  mille
vahendiks on tuli (algselt  ohverdamistseremoonia  tuli).  Maksa  on  peetud
organismi tule sümboliks. Vanimad maksaennustamise  teated  on  pärit  Vana-
Sumerist.
Viimane, arvult seitsmes ,,kuningate perioodi"  etruskist  valitseja  Roomas
oli Tarquinius Superbus (Uhke). Aastal 510 e.Kr. aeti ta Roomast  minema  ja
algas uus, vabariiklik ajajärk.
Ajaloos on viiteid, et Tarquinius olevat Rooma  kuning-liku  perioodi  lõppu
unes ette näinud.
Rooma kuningliku  perioodi  kohta  on  märkmeid  ajaloola-sel  N.  Ma?kinil:
,,...sageli pöörduti nõu saamiseks eriliste  tarkade,  augurite  poole,  kes
arfasid jumala tahte lindude lennu järgi ja  selle  põhjal,  kuidas  nokivad
teri pühad kanad. Pärimuse järgi ilmunud Tarquinius  Uhke  ajal,  tegelikult
aga vist vabarngi algul  nn.  sibülliraamatud.  Nende  raamatute  koostajaks
peeti ennustajat,  Kyme  sibülli.  Need  raamatud  sisaldasid  mitmesuguseid
kreeka-keelseid   ennustusi.   Sibülliraamatute    poole    pöörduti    vaid
erakordsetel  juhtudel.   Nende   säilitamine   oli   usaldatud   erilistele
preestritele ja tõlgendajatele."
Lisada võiks veel seda, et sibülliraamatud hävisid Rooma tulekahju ajal  83.
a.e.Kr. Hiljem  uuesti  kogutud  materjali  käskis  Rooma  väejuht  Stilieho
aastal 400 põletada.
Esimeseks sibülliks on peetud Trooja  kuninga  Priamose  tütart  Kassandrat.
Kreeka mõjuna on  Rooma  riigis  oraaklitena  tegutsenud  kuni  12  sibülli.
Kuulsaimad neist tegutsesid Kymes ja Tiburis.  Kyme  oli  algul  Suur-Kreeka
koloonia. mis asutati VIII saj.e.Kr. See  asub  Lõuna-Itaalia  läänerannikul
Napoli lähedal. Rooma vöimu alla langes Kyme IV saj.e.Kr.
Kui Rooma riigi piirid laienesid, ulatus siia  üha  rohkem  ka  kultuurilisi
mõjutusi. Eriti suur oli Kreeka mõju. Kreeka  põhilised  jumalad  võeti  üle
nende nimesid ja  kohati  ka  funktsioone  muutes:  Zeusile  hakkas  vastama
Jupiter. Herale Juno, Poseidonile Neptunus, Athenale Minerva, Aresele  Mars,
Aphroditele  Venus,  Artemisele  Diana.  Hephaistosele  Vuleanus.   Hestiale
Vesta, Hermesele Mereurius, Demeterile Ceres, Apollonile Apollo.
Selle jumalate rea tõin, et näidata: a i n u 11  ennustusju-mal  Apollon  on
säilitanud oma põhilise nimekuju ja funktsiooni.
Ennustusvõimet hinnati  ka  Rooma  alamate  ja  orjade  juures.  On  näiteks
teateid suurest Sitsiilia orjade ülestõusust aastal 138  e.Kr.  Saar  oli  6
aastat  orjade  käes,  vermiti  isegi  oma  münte  ülestõusu   juhi   Eunuse
portreega. Alles mitme  konsuli  ühendatud  armeed  suutsid  orjadest  võitu
saada. Eunuse isiku kohta kirjutab ajaloolane N. Ma?kin järgmist:
,,Liikumise juhiks oli ori Eunus,  kellega  käis  kaasas  võimeka  maagi  ja
ennustaja kuulsus. Räägiti, nagu oleks Eunus suure  süüria  jumala  Athagali
kaitse all. Eunus kuulutati tsaariks  ja  nimetati  süüria  tsaaride  nimega
Antioehoseks."
Ülestõusnutel oli veel teinegi juht — Kleon, aga  tema  loovutas  oma  võimu
Eunusele kui populaarsemale.
Kui tapetud isade asemele  sirgusid  pojad,  tõusid  Sitsiilia  orjad  jälle
üles. See oli 104.-101. a.e.Kr.
N. Ma?kin kirjutab:
,,Tsaariks kuulutati Salvius. Teda peeti kogenud  ennustajaks,  kes  kasutas
selleks loomade sisikonda. Salvius võttis endale nimeks Triphon."
Ka seekord oli ülestõusul veel teinegi juht, Aphinion, keda  peeti  kuulsaks
tähtede järgi ennustajaks. Aphinion kuulutas end samuti tsaariks.
Huvitav! Kui eelmise ülestõusu puhul eelistati ennustajat maagi  lihtjuhile,
siis kuidas talitati kahe ennustajaga?
Peajuhiks kuulutati Triphon. Ilmselt  loeti  haruspeksiat  usaldusväärsemaks
või ka operatiivsemaks kui astroloogiat.
Kuigi roomlastel olid omad sibüllid, pöördusid nad erakordsetes  olukordades
Delfi oraakli poole. Nii juhtus see ka peale Cannae lahingut.  kus  Kartaago
väejuht Hannibal purustas peaaegu kogu roomlaste  sõjaväe  ja  oleks  võinud
rünnata kaitsetut Roomat. Tuginedes Liviusele,  kirjutab  I.  Korabljov  oma
raamatus ,,Hannibal" nõnda:
,,0raakel luges üle jumalaid ja jumalarinasid, kellele  tuli  ohvreid  tuua.
Ta andis ka nõu, kuidas seda teha.  Süs  aga  lisas:  ,,Kui  te,  roomlased,
nõnda talitate, siis teie olukord paraneb ja kergeneb.  Teie  riigi  olukord
muutub õnnelikuks )a võit sõjas jääb rooma rahvale.  Kui  teie  riigi  asjad
edenevad  hästi  ja  ta  päästetakse,   saatke   Apolloni   püütiale   kinke
sõjasaagist  ja  raha,  mida  saate  sõjasaagi  müügist.  Austage   sõjamehe
relvastust, hoiduge ohjeldamatust lõbutsemisest."
Aga ka see, Rooma riigile kõige ohtlikum sõda, II  sõda  Kartaagoga.  olevat
alguse saanud Hannibali unenäost.  Selle  tagajärjel  olevat  ta  otsustanud
Kartaago valitsejate nõusolekuta rünnata Rooma ,,mõjusfääri" kuuluvat Sagun-
tumi linnä. I. Korabljov kirjutab, toetudes Liviusele:
,,Arvatavasti sellel ajal levisid sõdurite ja  mitte  ainult  sõdurite  seas
kuuldused imepärasest unenäost,  mida  Hannibal  näinud  ja  mis  ennustanud
võitu."
Üks huvitavaid juhtumeid kogu Teise Puunia  sõja  jooksul  oli  aastal  216,
veel enne Cannae lahingut. Hannibal valmistas Rooma sõjaväele lõksu:  jättis
oma laagri näiliselt maha, kullahunnikud nähtaval, lõkked põlemas.  Ise  aga
jäi tee äärde varitsema, et ootamatult rünnata. Luure teatas  konsul  Marius
Statiliusele, et tegemist on arvatavasti löksuga, ja otsustati  kindlustatud
laagrist mitte väljuda. Edasi loeme J. Korabljovi raamatust:
,,Marius  Statiliuse  teadaanne  põhjustas  efekti,  mis   oli   vastupidine
sellele, mida ootas Emilius  Paulus.  Södurid  hakkasid  veel  valjemalt  ja
otsustavamalt  nõudma,  et  antaks  teeleasumise  signaal.  Vastasel  korral
lubasid nad minna ise ja ilma signaalita. Varron andis käsu teele  asuda  ja
vaid viimasel hetkel õnnestus  Paulusel  oma  kolleegi  peatada.  Leegionide
riviembleemid  kanti  juba  väravast  välja,  kui  Emiliuse  saadik   teatas
Varronile, etkanadega ennustamisel ei s aanud Emi lius  s  oo  dsat  e  nnet
(minu sõrendus — I.S.).
Ebausklik hirm sundis Varroni  peatuma,  kuid  tal  tuli  veel  kaua  veenda
ülesköetud sõdureid, et pöördutaks tagasi laagrisse."
Seega — kui  haned  päästsid  Rooma  linna,  siis  tegid  kanad  seda  Rooma
impeeriumiga!
On säilinud ka viide sellele, et kuulus Rooma  kõnemees  Ci,cero  nägi  unes
tulevast Rooma keisrit  Augustust,  enne  kui  ta  teda  isiklikult  kohtas.
Muuseas oli Augustus see, kes võitis 31. a.e.Kr. relvastatud  vöimuvõitluses
Antoniuse, 12 a. varem Cicero tappa lasknud poliitiku.
Üldtuntud on Caesari tapmise lugu (15. märtsil 44. a.). On teada, et  sibüll
oli Caesarit hoiatanud  15.  märtsi  eest.  Teel  senaatorite  nõupidamisele
kohanud Caesar sibülli ja öelnud, et 15. märts on käes, aga  midagi  erilist
pole juhtunud. Sibüll vastanud: ,,Käes, kuid mitte läbi!"
Edasi kirjutab ajaloolane Grube:
,,Caesari abikaasa Calpurnia oli tema tapmisest  öösel  hirmsaid  unenägusid
näinud. Südamest palus Calpurnia 15. märtsi hommikul, et Caesar koju  jääks.
Tõesti tahtis Caesar abikaasale  järele  anda  ja  konsul  Antoniusel  enese
asemel senati koosolekut lasta pidada. Aga  üks  Brutuse  sugulane  tuli  ta
järele ja meelitas teda, nii et ta ligi läks."
Tagajärg on teada — 23 noahaava.
Mida Calpurnia nägi? V. Bitneri andmete järgi näinud ta unes, et  mehe  büst
jooksnud verd, maja katus langenud sisse, olnud näha pistodadega mõrvareid.


   PIIBEL UNENÄGUDEST

Piiblist leiame  12  prohvetliku  unenäo  kirjeldust.  Need  on  1  Moosese,
Kohtumõistjate ja Tanieli raamatus. Kirjeldan neid lähemalt.
1 Moosese 28,10-15 kirjeldatakse Jakobi unenägu. Jehoova  ilmutab  end  unes
ja lubab maa, kus Jakob magab, temale anda. Ta  ennustab  ka  tema  suguvõsa
tulevast võimsust ning lubab osutada selle saavutamisel kaasabi.
1 Moosese 31, 10-13 on juttu Jakobi unenäost. Jumala  ingel  selgitas  talle
Labani riukaid ja käskis oma sünnimaale minna.
1 Moosese 37. 7-8 on kirjas 17-aastase Joosepi  unenägu,  mida  ta  jutustas
oma vendadele.
,,Et vaata, meie oleme sidumas vihkusid väljal ja vaata,  minu  vihk  tõusis
äkki üles ja jäi ka püsti seisma ja vaata, teie vihud tulid  tema  ümber  ja
kummardasid minu vihu ette."
Ja tema vennad ütlesid temale:  ,,Peäksid  sina  õieti  kuningaks  meie  üle
saama? Kas sa peaksid õieti valitsema meie üle? Ja nemad  võtsid  teda  veel
enam vihata, tema unenägude pärast ja ta kõnede pärast."
1 Moosese 37. 8-10 on juttu veel ühest unenäost.  ,,Ja  ta  nägi  veel  unes
teise unenäo ja jutustas seda oma vendadele ja ütles: ,,Vaata, ma olen  unes
veel ühe unenäo näinud ja vaata, päev ja kuu ja 11  tähte  kummardasid  minu
ette." Ja ta jutustas seda oma isale ja oma  vendadele  ja  ta  isa  sõitles
teda ja ütles temale: ,,Mis unenägu see on, inis sa unes  näinud?  Kas  mina
ja su ema ja su vennad peavad õieti tulema ja sinu ette kummardama maani?""
1 Moosese 40, 9-13. Jutt on Egiptuse vaarao õukonnast.  ,,Ja  keldriteenrite
ülevaataja jutustas oma unenäo Joosepile ja ütles  temale:  Mu  unenäo  sees
oli nõnda. Vaata, seal oli viinapuu minu ees. Ja viinapuu küljes  olid  kolm
oksa ja need olid pakatamas, ta õied olid  välja  tulnud  ja  tema  kobarate
küljes olid marjad valmis saanud. Ja  vaarao  karikas  oli  mu  käes  ja  ma
võtsin vunamarjad ja pigistasin  neid  vaarao  karikasse  ja  andsin  karika
vaarao kätte."
Ja Joosep ütles temale: See on tema seletus: kolm oksa on kolm  päeva.  Enne
kui kolm päeva  mööda  saab,  tõstab  vaarao  su  pea  üles  (keldriteenrite
ülevaataja oli sel ajal eksimuse eest vangis — I.S.) ja paneb sind jälle  su
ameti peale ja sa annad vaarao karikat tema kätte endise  viisi  järele  kui
sa olid ta keldri ülevaataja." Nii see ka juhtus. 1 Moosese 40, 16-19.
,,Kui pagarite ülevaataja (oli ka vangis koos  keldriülema  ja  Joosepiga  —
I.S.) nägi, et ta hästi oli ära seletanud,  siis  ütles  ta  Joosepi  vastu:
,,Mina olen ka unes näinud ja vaata, kolm punutud korvi olid  mu  pea  peal.
Ja ülema korvi sees oli kõiksugu vaaraole tehtud pagarirooga ja linnud  sõid
 seda korvist mu pea pealt ära."
 Ja Joosep vaatas ja ütles: ,,See on tema  seletus:  kolm   feorvi  on  kolm
päeva. Enne kui kolm päeva mööda saab, võtab vaarao su  pea  otsast  ära  ja
poob sind üles puusse ja linnud söövad su liha sinu pealt ära." Nii  see  ka
juhtus.
1 Moosese 41. 17-21, kus Joosep kutsuti vaarao unenägu seletama:
,,Ja vaarao ütles Joosepi vastu: ,,Mu  unenäos  oli  nõnda  see:  vaata,  ma
seisin jõe ääres. Ja vaata, jõest tõusid  üles  seitse  lehma,  mis  lihavad
liha poolest ja ilusad pealt näha ja nemad sõid aasa peal.
Ja vaata, teist seitse lehma tõusid  nende  järel  üles,  väetimad  ja  väga
pahad pealt näha ja lahjad liha poolest, ei  ma  pole  kõige  Egiptuse  maal
säherdusi pahu näinud.
Ja lahjad pahad lehmad sõid need seitse esimest lihavat lehma ära. Ja  nemad
said nende kõhtu ega olnud tunda, et nemad  nende  kõhtu  saanud.  Ja  nende
nägu oli paha, nõnda kui ennegi. Ja ma ärkasin üles.""
Samas, 1 Moosese 41, 22-24 jätkab vaarao nõnda:
,,Pärast nägin  ma  omas  unes  ja  vaata,  seitse  viljapead  tõusid  ühest
kõrrest, täied ja head.
Ja vaata,  seitse  kuiva,  peenikest,  hommikutuulest  ära  kõrvetatud  pead
tõusid nende järel üles.
Ja peenikesed viljapead neelasid need seitse head pead ära."
Järgneb Joosepi seletus, et tuleb seitse viljarikast aastat ja  siis  seitse
nälja-aastat, kus kõik kogutud vili ära süüakse. Joosep lisab:
,,Ja et unenägu vaaraole on  kaks  korda  olnud,  on  see,  et  see  asi  on
Jumalast tõesti seatud ja et Jumal pea jõuah seda tegema."
Kohtumõistjate 7, 13-15.
On  puhkemas  lahing  Kideoni  300-mehelise  eliitväeosa  ja   rohkearvulise
Midjani sõjaväe vahel. Olles luurel, kuuleb Kideon pealt  vaenlase  sõdurite
vestlust.
,,Ja Kideon tuli ja vaata, teine jutustas  teisele  üht  unenägu  ja  ütles:
,,Vaata, ma nägin unes  ja  vaata,  üks  küpsetatud  odraleib  veeretas  end
Midjanite leeri ja kui see telkidele külge sai, siis lõi ta neid,  et  nemad
maha langesid ja lõi alumise poole peale ja telgid olid maas."
Ja teine vastas ja ütles: ,,See ei ole muud mitte kui  lisraeli  mehe  Joase
poja Kideoni mõõk. Jumal on ta kätte andnud Midjani rahva ja kõik leeri."
Ja see sündis kui  Kideon  unenäo  juttu  kuulis  ja  selle  seletust,  siis
kummardas tema ja läks tagasi lisraeli leeri ja ütles: ,,Tõuske  üles,  sest
Jehova on Midjani leeri teie kätte andnud.""
Ja nii see sündiski.
Tanieli 2. pt.
Paabeli kuningas Nebukadnetsar nägi und, aga Kaldea targad  ei  saanud  seda
seletada, ning määrati seetõttu hukkamisele.
,,Siis ilmutati Tanielile see salaja asi ühes nägemises öösel.  Siis  kiitis
Taniel taeva Jumalat.
Taniel läinud ku'ninga juurde ja kõigepealt jutustanud talle vaid  kuningale
teadaolnud unenäo:
,,Sina, kuningas, nägid ja vaata, seal oli iiks suur  kuju.  Seesinane  kuju
oli suur ja tema au selgus oli väga kallis,  see  seisis  su  kohal  ja  oli
hirmus pealt näha.
Kuju pea oli heast kullast, tema rinnad ja ta käevarred hõbedast, tema  kõht
ja puusad olid vasest. Tema  sääred  olid  rauast,  tema  jalad  olid  muist
rauast, muist savist.
Sa nägid, kui üks kivi en-nast maha laskis, ei  mitte  kätega  ja  lõi  kuju
tema jalgade peale, mis rauast ja savist olid ja peksis need  rusuks  katki.
Siis pekseti rusuks ühtlasi raud, savi, vask,  hõbe  ja  kuld  ja  said  ära
nõnda kui põrm viljapeksu põranda pealt ja tuul viis need ära  ja  neile  ei
leitud ühtegi paika.
Aga kivi, mis kuju •maha lõi, sai suureks mäeks ja täitis kõik maailma.
See on see unenägu. Nüüd tahame kuninga ette öelda, mis see tähendab.
Sina, kuningas,  oled  kuningate  kuningas.  Sulle  on  taeva  Jumal  andnud
kuningriigi, väe ja rammu ja au... Sina oled pea, mis kullast.
Ja  sinu  järel  tõuseb  teine  kuningriik,  mis  sinust  halvem  ja  kolmas
kuningriik, mis  vasest,  mis  kõige  maa  üle  peab  valitsema.  Ja  neljas
kuningriik peab olema nii tugev kui raud,  seepärast  et  raud  kõik  puruks
peksab ja vaeseks teeb. Nõnda peab see, otsegu raud, mis kõik  asjad  pihuks
lööb, rusuks peksma ja pihuks lööma.
Et sa aga oled näinud jalad ja sõrmed muist pottsepasa-vist ja muist  rauast
olevat, on see: see peab üks lõhkilöödud kuningriik olema, aga raua  tugevus
on seal sees, nõnda kui sa oled näinud rauda sitke saviga segatud olevat.
Et jalgade varbad olid muist rauast ja  muist  sauest,  on  see:  teine  osa
kuningriigist peab tugev olema ja teine osa peab rabe olema.
Et sa oled näinud rauda sitke saviga segatud olevat, on see:  nemad  segavad
end inimeste seemnega, kosides. Aga nemad  ei  jää  mitte  teineteise  külge
kinni, otsegu raud ei anna ennast segada saviga.""
Kuningas Nebukadnetsari arvates oli see õige seletus.
Tanieli 4. pt. Kuningas Nebukadnetsari teine unenägu.
,,...ma nägin ja vaata, üks puu oli kesk maa peal ja  ta  kõrgus  oli  suur.
Suur oli puu ja jäme ja ta kõrgus ületas taevast  saadik  ja  see  oli  näha
kõige maa otsani. Tema lehed olid ilusad ja ta vilja  palju.  Ja  temas  oli
toidust kõigile. Tema all oli varju metsa elajatele ja ta okste peal  elasid
linnud, mis taeva all ja kõik liha toitis ennast temast.
Ma nägin oma pea nägemiste seas oma voodi peal ja vaata, üks  püha  vahimees
tuli taevast maha.
Ta hüüdis valjusti ja ütles nõnda: Raiuge puu  maha  ja  laasige  ta  oksad,
puistake ta lehed maha ja pillake vili laiali — siis põgenevad  elajad  tema
alt ära ja linnud ta okste pealt.
Ärge jätke tema känd juurtega maa sisse ja raud- ja vaskahelas  kinni  välja
rohupeale. Ja ta peab taeva kastega saama kastetud ja maa rohi  peab  temale
osaks saama metsalistega.
Tema süda  peab  saama  muudetud,  et  see  ei  jää  inimeste  sarnaseks  ja
metsalise süda peab temale antama ja  seitse  aega  peavad  tema  üle  mööda
saama."
Järgnevalt seletab Taniel hirmuvärinaga, et puu all  tuleb  mõelda  kuningat
ennast, keda ajutiselt eraldatakse inimestest  ja  ta  peab  ,,seitse  aega"
metsloomade seas olema. ,,Senikui sa tunned, et  Kõigevägevam  on  valitseja
inimeste kuningriigis ja seda annab, kellele ta iial tahab."
Nii olevat aasta pärast ka läinud.
Tanieli 7. pt.
Kirjeldatakse  Tanieli  enda  sümboolset  unenägu   neljast   ,,elajast"   —
tulevastest kuningriikidest. Viimasel olnud 10 sarve — 10 kuningat,  kellest
viimane kiusanud usklikke  ja  saab  seetõttu  taevaliku  kohtu  läbi  ,,ära
kaotatud ja hukka saama otsani".
Tundub nii. et 1 Moosese raamatu kahes esimeses unenäos  ilmneb  antiikajale
iseloomulik uskumus, et jumal on inimestega nende unenäo ajal kontaktis.
      Parapsühholoogiliselt kõige usutavamad on Joosepi  enda  kaks  unenägu
ja neli unenägu, mida ta tõlgendas,  samuti  sõdurite  prohvetlikud  unenäod
enne lahingut (Kideoni lugu).
Tanieli   raamatu   kolm   unenägu   on   aga   arvatavasti   ideoloogilised
konstruktsioonid, mille aluseks on sumeri 4 ajastu legend, vajadus oma  usku
ülistada ning vaenlasi heidutada. Analoogne on ka  Johannese  ilmutusraamat,
mis kannab Rooma impeeriumi vastast programmi.
Tuleks tähelepanu juhtida veel asjaolule, et Piiblis realiseerub  prohvetlus
hiljemalt 14 aasta jooksul. Aastasa-dade või -tuhandetega pole  siin  mingil
juhul  tegemist.  Isegi  siis,  kui  usuksime  sõna-sõnalt  Tanieli  raamatu
ennustusi, ei ulatuks nende täidemineku aeg üle paarisaja aasta.
Piiblis on veel üheksa viidet unenägude k o h t a.
V Moosese 13, 2-6.
,,Kui prohvet ehk unenägija peaks su seas tõusma ja ta lubab sulle ühe  tähe
ehk imeteo ja see täht ehk imetegu tuleb, mis ta su  vastu  rääkinud  ja  ta
ütleb: lähme teiste jumalate järele, mis sa ei tunne ja teenigem neid.
Ei pea sa mitte selle prohveti ehk selle unenägija sõna võtma kuulda..."
1 Samueli 28, 6.
Saul küsib nõu Jehoovalt vilistide vastu.
,,Ja Saul küsis Jehovalt aga Jehova ei  vastanud  temale  ei  unenägude  ega
Arimi ega prohvetite läbi."
Siis läks  Saul  spiritistliku  meediumi  juurde  nõu  saama.  Samueli  vaim
ennustas talle kadu.
1 Kuningate 3, 5.
,,Kibeonis näitas ennast  Jehova  Salomonile  öösel  unes  ja  Jumal  ütles:
,,Palu, mis ma pean sulle andma.""
1 Kuningate 9, 2-9.
,,Siis andis Jehova ennast Salomonile teist korda näha, nõnda kui ta  ennist
temale oli Kibeonis annud näha."
Koguja 5, 6.
,,Sest kus palju unenägusid, seal on  tühised  asjad,  nõnda  ka  kus  palju
sõnu, aga sina karda Jumalat."
Jeremia 23, 25-30.
Jehoova kõne: ,,Ma olen kuulnud, mis  prohvetid  ütle-vad,  kes  minu  nimel
prohveti viisil valet räägivad ja ütlevad: ,,Ma olen unenäo näinud...  Nemad
on prohvetid oma südame kavaluse järele...
Prohvet, kelle juures on unenägu, see jutustagu unenägu ja kelle  juures  on
minu sõna, see rääkigu mu sõna tões, mis on  õlil  tegemist  puhta  viljaga?
ütleb Jehova.
Vaata, seepärast ütleb Jehova, tulen mina prohvetite  peale,  kes  mu  sõnad
üks teise käest varastavad."
Jeremia 27, 9.
,,Ja teie ärge võtke mitte kuulda eneste prohveteid, ei  eneste  õnneandjaid
ega eneste unenägemist, ei eneste lausujaid ega eneste  nõidasid,  kes  teie
vastu ütlevad sedaviisi ,,Teie ei pea mitte Paabeli kuninga alla saama.""
Tanieli 1, 17.
,,Aga neile nelja noore mehele andis Jumal tundmise ja mõistuse  kõiksuguses
kirjas ja tarkuses ja Taniel oli mõistlik kõiksuguse nägemise  ja  unenägude
peale."
Joeli 3, 1.
Jehoova kõneleb: ,,Ja pärast seda peab sü'ndima: ma tahan  oma  vaimu  välja
valada kõige liha peale ja teie pojad ja teie tütred peavad prohveti  viisil
rääkima; teie vanarahvas peab unenägusid  unes  nägema,  teie  noored  mehed
peavad prohveti nägemusi nägema."
Mida kokkuvõtteks öelda? Ka  siin  ilmneb  varakristlaste  vöitlus  oma  usu
eest. Tunnustatakse ,,unenägijate" ja ,,prohvetite" vaimset  võimu.  Oli  ju
vanasti sageli põhimõt-teks: anna mulle ,,täht" (mingi ime  või  prohvetlus)
ja ma  usun  kõike,  mida  sa  kuulutad!  Ja  polnud  sugugi  ükskõik,  mida
kuulutati. ,,õige" ja ,,vale" prohveti eristamisel oli peale  sündmustekohtu
veel ideoloogiline kriteerium.
Kinn-itatakse veel kord: Jehoova annab unenäod ja ka võime neid mõista.


   RAHVUSEEPOSED

HOMEROSE ,,ILIAS" (u. VIII saj.e.Kr.)
Siin  on  hulganisti  viiteid  ennetele,   ennustustele   ja   prohvetlikele
unenägudele. Tsiteerin huvitavamaid.
Et lasta troojalasi ajutiselt võita ning  sellega  tõmmata  Achilleust  taas
võitlusse, otsustas Zeus:
,,Siis parem kõikidest muist  näis  järgmine  otsus  ta  meelest:  et  näeks
petlikku und Agamemnon, Atreuse võrse.
Kutsuski Und siis Kronion ja nii sõnad lennukad lausus:
Atreuse poeg Agamemnoni telki sa kuulmatult  hiili  ning  seal  täpselt  nii
sõnad teata, mis ütlen ma sulle.
Las käsib sättida valmis end kõik pikkhiuksed argiivid võitluseks; ütle,  et
nüüd kord viimati vallata võib ta laiateelise Trooja, et käes ses  asjas  on
üksmeel taevaste keskel Olympose  hooneis.  Kõik  on  Hera  veennud  palvega
neid. Nüüd hukatus ootamas Troojat.
Ütles ta nii. Kohe läks Uni petlik, kuuldes käsku,  tõttaval  lennul  Ahhaia
mustkülgsete laevade juurde ning  Agamem-noni  telki,  ta  Atreuse  järglase
leidis suikumas ning tema ümber ambroosialikuna hõljus.
Seisma siis jäi tema peatsis ja näolt näis just nagu Nestor,  Neleuse  poeg,
keda muist enam austas vürst Agamemnon raukade seas. Tema näol Uni  taevalik
nõnda nüüd ütles...
Ütles ta nõnda ja siis kadus. Atreuse järglase jättes pea  täis  mõtteid  ja
plaane, mis ei pidanud teostuma iial."
Oluline on Kalchise ennustus loomaende põhjal — madu söönud altari  alt  ära
9 poega koos emalinnuga. Seda tõlgendanud  Kalchis  nii.  et  Trooja  langeb
kümnendal aastal.
Saatuse  vääramatust  näitab  järgmine  lõik,  mis  räägib  Odysseusest   ja
Diomedesest:
,,Nüüd ühes vankriga saagiks  nad  said  kaks  sangarit  vahvat,  kel  isaks
Perkota maa ennustustark oli, Merops.
Poegade saatust  see  nägi  ette  ja  ei  lubanud  sõita  neid  mehitapvasse
taplusse. Kuid pojad sellest ei hoolinud,  sest  kodunt  kiskusid  neid  ära
surma ja saatuse haldjad."
Erandliku  juhusena  on  ennustuse  ütlejaks  jumalanna  Hera  tahtel  isegi
kõnevõimeliseks saanud Achilleuse hobune Xanthos. Ta ütleb oma peremehele:
,,Ka sina hukkuma pead mehe maise ja taevase käe all."
Ennustuse teataja võib esineda ka surnu vaimuna. Nii ilmub  Patroklose  vaim
Achilleuse telki ja ennustab sõbrale peatset surma. Ühtlasi palub  ta  nende
luud ühte matuseurni panna.
HOMEROSE ,,ODÜSSEIA" (VIII saj.e.Kr.)
Märkimisväärne on  ennustuse  täitumise  aja  pikkus  (Alithersose  ennustus
Odysseusele):
,,Ennustan harjunud suul, oma asja ma hästi ju tunnen.
       Kõik  on  kulgenud  nõnda  ka,  ütlen,  Odysseuse  saatus,  kui  seda
ennustanud siis ma, kui sangarid läksid Ahhaiast Ilionisse ja  nendega  koos
arurikas Odysseus: et hädad suured tal ees, et hukkuvad kaaslased kõik  tal,
et koju tundmatult saabub ta kord — kahekümnendal aastal."
Nagu ,,Iliases", nii võib ka ,,0düsseias" jumalus saata magaja juurde  mingi
uneolendi, ilmutuse. Nii tegi Pallas Athena, saates Penelopeia juurde  selle
une ajal ta õe Iphtima kujulise ilmutuse, et see Penelopeiat trööstiks.
Mõnikord moondab aga jumalus end ise mõne inimese taoliseks ja  ilmub  unes.
Nii läheb Athena vürst Alkinoosi tütre juurde tema  sõbrannana  ja  soovitab
minna pesu pesema (et neiu päästaks seal merehädast ellujäänud Odysseuse).
Märkimist väärivad kolm lõiku, kus ennustuse täitumis-aeg pole  antud  mitte
ajaühikutes kindlast hetkest arvates, vaid seostatud mingi teise  sündmusega
(Homerose aegadel ju kuupäeva ega aastaarvu tähtajana ei saanud  olla,  sest
puudus ühtne ajaarvamine):
,,...sest oli seadnud  ju  saatus,  et  Ilion  hukkub,  kui  sinna  veetakse
puuhobu suur."
Faiaakide vürst Alkinoos kõneleb: isa Nausithoos rääkis,  et  Poseidon  lööb
puruks faiaakide  kindlaima  laeva  ,,kui  kojusaatmise  teelt  udusinkjatel
lainetel see saabub ning suleb linnagi meil, tehes mäe  ülikõrge  me  ümber.
Nü kord ennustas rauk."
Kükloop rääkis, et  ennustustark  Telemos  Eyrymides  ennustas,  et  k  u  i
saarele tuleb Odysseus, siis kaotab ta oma ainsa silma  (Odysseuse  eest  ei
teadnud kükloop aga end hoida, sest Odysseus ütles enda olevat Eikeegi).
Vanade kreeklaste arvates ei olnud saatus mitte alati  jäigalt  fikseeritud:
oli võimalus kulgeda  mitme  variandi  järele.  Nii  ennustab  Hadeses  Tark
Teiresias Odysseusele pärast musta jäärä vere joomist järgmist:  nende  laev
satub Thrinakia randa. Sealt kas saadakse kohe koju, kui mehed hoiavad  endi
soove vaos (ei võta loomi), või siis mehed hukkuvad ja  Odysseus  saab  üksi
koju, k u i mehed end vaos ei hoia (võtavad loomi).
Omapärase kirjandusliku võtte leiame XIX laulus, kus Penelopeia  räägib  oma
unenäost kerjuseks riietatud Odysseusele. Unenäos tappis kull 20  õuel  teri
nokkivat hane ja hakkas pärast seda inimkeeles seletama unenäo  tähendust  —
kosilaste hukkamist Odysseuse poolt.  Kerjus  Odysseus  kinnitas  seda  veel
kolmandat korda.
XX laulus on kirjeldatud nägija Theoklymenese prohvetlikku visiooni, kui  ta
kohtas Penelopeia peigmehi:
,,0h mehed õnnetud! Mis häda langend on alla te peale! Pead, näod,  põlvedki
teil — kõik kaetud on nii  nagu  ööga.  Oigeid  kuulen  ma  ümber  ja  näen:
pisaraid põsil voolab, verd täis pritsitud on maja seinad  ja  palgidki  lae
all! Varjusid tulvil on õu ning eeskoda täis. Üha lendab neid maa alla,  kus
ootamas näen Eubost juba. Kustunud taevast päikene ning  must  süngus  kõiki
on peitnud."
Peiud vaid naersid selle peale.
Lõpetan  tsitaadiga,  milles   on   juttu   prohvetlikest   ja   tavalistest
unenägudest.
,,Kahtsugu on väravaid, kust ilmuvad hingetud ulmad:
sarvised on ühed neist, elevandi on luust aga teised.
Ulmad, mis saabunud on läbi häilitud pinnaga luude,
petavad
meid välispinnaga vaid, südant vaevavad muidu.
Mis aga sarviseist on väravaist sile-välkuvaist tulnud,
kõik
ka täpselt täituvad nii nagu keegi neid näinud."
STURLUSSONI KOOSTATUD "VANEM EDDA" (13. saj.)
Ka Homerose eeposest 2000 aastat hiljem loodud ,,Vanem  Edda"  ei  saa  läbi
ilma ennete, ennustuste ja unenägudeta.
Lauldes Sigvördrist Faafniritapjast ennustab ennustaja  Griipin  Sigvördrile
surma tulevase naise Gudruuni vendade käe läbi. Enne seda aga  õnnestub  tal
tasuda oma isa surma eest.
Nagu teada, tappis Gudruun antiikseid jälkusi  korrates  oma  pojad,  söötis
nende südamed sisse nende isale — Atlile. Pärast seda  tappis  ta  pistodaga
Atli ja süütas maja koos pererahvaga.
Nagu loeme Gudruuni II laulust, käisid selle tragöödia eel  endelised  uned,
mida Gudruun püüab väärtõlgendada.
,,ATLI: ,,'Mindki ajasid üles äsja just  nornid,  unenäost  veidrast  —  kui
oskaksin mõista! Mulle näis, mu Gudruun Gjuukitütar, nagu löönuksid  meelega
mõõga mu ihusse."
GUDRUUN: ,,Unes terast näha  tähendab  tuld,  ent  emanda  viha  —  indu  ja
uhkust; põletan puha su pahad haavad, sind hoian ja arstin, kuigi endal  mul
valus on."
ATLI: ,,Koplis maas nagu olnuksid noored puud, mis olid  mul  kavas  kasvama
jätta, kõik juurtega väljas, verest punased, lauale  pandud,  et  proovi  ja
maitse.
Nagu oleksid kätest mul lennanud kullid,  lennanud  saagita  'masendusmajja,
nagu neelanuks maaga ma nende südameid,  ränkraskel  meelel,  veri  rutjumas
soontes.
Nagu  oleks  mu  kätest  jooksnud  kaks  koera,  tujutult  kumbagi   kuulsin
haukuvat, nagu oleks liha neil tardunud  laibaks,  võikust  tundes  toitusin
korjustest.""
,,Gröönlaste loos Atlist" kavatseb  Atli  tappa  Gudruuni  vendi  Högnit  ja
Gunnarit  ning  kutsub  neid  enda  poole.  See  õnnestub  ja  pärast  nende
vastupanu murdmist  lõigatakse  elusal  Högnil  süda  kehast  välja.  Gunnar
puuakse ussaeda.
Högni noor  naine  Kostbera  räägib  mehele  oma  hoiatus-unedest,  see  aga
väärtõlgendab neid.
,,...und nägin, Högni, ei pea seda endale, võib nurjuda matk, kui  mu  murel
on põhjust.
Su linad paistsid kui põlevat tules, kõrge leek lippas läbi mu maja."
Högni ei pea seda und endeliseks. vaid hoiatab linade süttimise eest.
Kostbera räägib edasi:
,,Nagu ilmunuks karu, murdnuks siin kirste, käppi raputas, nii et  mul  hirm
kandus rindu, pani koonugi külge, nii et kangeks jäime, ja  siis  trampimist
oli õige tunduval määral."
,,HÖGNI: ,,Puhkeb torm, paisub maruks, kui see oli  jääkaru,  tuleb  rajuilm
idast."
KOSTBERA: ,,Nagu lennanuks kotkas läbi koja,  vist  tähendab  vaeva  see  ja
meid piserdas ve.rega, oli olevus otsekui Atli vari.""
Ka Gunnari naine Glaumvör oli näinud halvaendelisi unenägusid.
,,Nagu seisnuksid ristipuud, sina said ristile, ussid sind  sõid,  tegin  su
terveks, saabus maailma ots — ütle, mis oli see?
Nagu  verine  mõõk  oleks  välkunud  särgist  sul  —  halb  lausuda  kaasale
säherdust lumma — nagu piik oleks löödud su kerest  läbi  ja  õues  ja  aias
ulusid hundid...
Nagu möllanuks  jõevoog  kaudu  maja  —  pahinal,  metsikult  pinke  ujutas,
mõlemal vennal teil murdis jalad, polnud maruveel peatust, see  vist  midagi
tähendab?
      Nagu käinuksid öösel siin koolnud  naised,  vaevalt  et  riides,  sind
valida tahtsid nad, ootasid, kutsusid  sind  oma  istmele,  sinust  lahkuvad
vahest su paremad vaimud?"
Nagu sageli. ei olnud naiste hoiatustel mõju ja mõlemad vennad tapeti.
Nähes vendi Atli poole lõksu tulevat, ütles Gudruun:
,,Anda märku ma katsusin, et hoida kodus teid, kuid saatust  ei  sulusta  ja
siia te tulite!"

E. LÖNNROTI KOOSTATUD ,,KALEVALA" (1835)
Selle eepose  runod  ulatuvad  oma  vanuselt  läbi  kahe  aastatuhande.  Nad
kajastavad  soome,   karjala   ja   eesti   rahvauskumusi,   sealhulgas   ka
prohvetlust.
Nii küsib Väinämöinen unehaldja Untamo käest nõu,  kus  võiks  olla  kadunud
tütarlaps  Aino.  Unehaldjas  juhatab  teda  vette,  neeme  juurde,  saariku
juurde, kivide vahele.
XII runos kavatseb oma naise pettusest solvunud  Lemminkäinen  sötta  minna.
Ta naine Kyilikki aga räägib oma hoiatavast unenäost:
                       ,,Küll see Kyllikki kõneles,
                       naine ette hoiateli:
                       ,,Oioi armas Ahtikene!
                       Ära sa mine sõdaje!
                       Nägin unda ma magades,
                       sügavasti suikudessa:
                       tuba kõik oli tulessa,
                       leeki suuri lõkateli
                       üsna meie akna alla,
                       päraseina peenderalla,
                       säälta tuisahti tubaje,
                       kosena üles kohades
                       põrandalauasta lageje
                       akkenasta ukse külge."
 Lemminkäinen ei usu ja saab surma.  On  kirjeldatud  ka  ennustusmeetodeid.
Näiteks kui visata pihlakad tulle ning need ajavad verd,  siis  tuleb  sõda,
kui aga vett, püsib rahu, ning kui mett, siis tulevad kosilased.
Tähtsamate  asjade  puhul  küsiti  jumalalt-loojalt   arbuga   nõu,   seades
lepalaaste arbusõelale.


F.R. KREUTZWALDI KOOSTATUD ,,KALEVIPOEG" (1857)
II loos ennustab Kalev oma peatset surma  ja  seda,  et  pärast  tema  surma
sünnitab Linda poja. Sellest (kuigi noorimast  pojast)  saab  kuningas,  kes
toob rahvale õnne.
III loos soovitab vanem vend pärast Linda kadumist  magama  heita,  et  unes
saaks ,,taevaliku tarkus, Uku unes ilmutada" ja nõu anda.
V loos, kui Linda oli ikka veel kadunud, nägi Kalevipoeg und:
,,Eite õitses noorel ilul, õitses kui  mõrsja  kambris,  Naine  noorik  laua
taga Pulmapäeva pidudella
Kuju tuli kaugemalta
Eite istus Uku õues
õnnepäeva paistusella." Hommikul Kalevipoeg
,,Hakkas öösist unenägu,
Lugu läbi mõtlemaie;
Mõtles tunni, mõtles teise,
Siis aga nõnda pajatas..." Linda on varastatud ja surnud. On kirjeldatud  ka
telepaatilist unenägu. Kalevipoeg
,,Ärkas unest ehmatades.
Kuri unenäo-kuju
hädaohtu ähvardelles
võitis mehe väsimuse." Samal  ajal  murdsid  hundid  Kalevipoja  hobuse.  Ka
,,Kalevipojas" on mainitud  mitteprohvetlikku  petu-unenägu,  mida  ta  nägi
seitse nädalat kestnud nõidusunes:
,,Eilse päeva ilmutused
unenäona uuendati,
kirjuks kangaks kujutie
petispaelusse paelutie."
PUMPURSI ,,LÄCPLESIS" (1888)
II  loos  on  juttu  ,,aulisest  vanakesest"  Vaidelotist,  kes   ennustanud
Läcplesisele kuulsusrikast tulevikku; seda, et läänest  saabuvad  vallutajad
ning et sajandite pärast saavad lätlased vabaks.
III loos ütleb võitluses Läeplesisega jännijäänud eesti  hiid  Kalapüis,  et
ta  ema  ennustanud  röövrüütlite  kallale-tungi   siis,   kui   ta   kohtab
Läcplesist.
VI loos aimab Läcplesise  armastatu  Laimdota  halba  rüütlist,  kes  hiljem
Lacplesise tapab.


   ENDED

Ende all mõistan ennustatavale sündmusele sageli eelnevat, kuid mitte  selle
pöhjuseks olevat sündmust.
Viiteid  ennetele   on   juba   antiikajast.   Nii   ennustanud   ,,Iliases"
ennustustark Kalchis Trooja langust kümnen-dal aastal selle järgi,  et  madu
söönud ohvrialtari alt ära üheksa  linnupoega  ja  emalinnu  ning  moondunud
siis kiviks.
Luurele  läinud  Odysseusest  ja  Diomedesest  paremal  lendutõusnud  haigur
ennustas head.
Üle Trooja sõjaväe lendas  vasemalt  poolt  kotkas,  keda  lennul  hammustas
nokas hoitav madu ning  kotkas  laskis  mao  lahti.  See  ennustas  sõjalist
ebaedu.
Preester Nestor palus Zeusilt ahhailaste päästmist ning Zeus  andis  jaatava
vastuse kõuekõmina näol.
,,0düsseia"
Lindude  vaatleja  Alitherses  ennustas  Odysseuse   poja   Telemachose   ja
peigmeeste kohal võitlevate kotkaste põhjal, et  Odysseus  tuleb  tagasi  ja
tapab peigmehed.
Kui Telemachos oli Menelaose pool, lendas sealt  üle  i  d  a  poolt  tulnud
kotkas, küünte vahel suur valge hani ja möödus neist paremalt. See  tähendas
ikka veel ilusa Helena seletust  mööda  Odysseuse  saabumist  ja  peigmeeste
hukku.
Ennustaja Theoklymenosest lendas võitluse ajal  üle  paremalt  poolt  tulnud
kull, kel  oli  küüsis  tuvi.  Ennustaja  seletas  seda  nii,  et  Odysseuse
suguvösale jääb saarel võim.
Kui  Penelopeia  soovis,  et  Odysseus  ometi  tagasi  tuleks  ja   ülbetele
peigmeestele tasuks, siis Telemachos aevastas. See oli kinnitav enne.
Kui Odysseus palus Zeusilt head ennet, siis kõlas k  õ  u  ja  jahujahvataja
ütles, et olgu see sööming peigudel viimane.
Telemachose tapmise plaane hauduvatest peigudest lendas üle  vasemalt  poolt
tulev kotkas, tuvi küüsis. See oli ettevõtmise nurjumise enne.
,,Vanem   Edda"
,,Laulus Sigvördrist Faafniritapjast" on  peetud  lahin-gueelseteks  headeks
enneteks järgmisi.
Paremal pool lendab pigimust kaaren.
Eemal on näha kaht kuulsusehimulist kerglast.
      Kuuldub hundi ulgumist.
Kauguses on näha sörkivaid hunte.
H a 1 v a k s  endeks  arvatakse  seda,  kui  taplusse  torma-tes  jalg  ära
lüüakse.
,,Gröönlaste loos Atlist" tabavad Högnit ja Gunnarit halvad ended siis,  kui
nad on teel neid tappa kavatseva Atli poole. Neil läks paadi  kiil  pooleks;
katkesid  rihmad  ja  tullid;  randa  jõudes  ei  kinnitatud  laeva;   värav
kriuksus, kui Högni virutas.
Ennete kohta onka ajaloolisi viiteid.
Herodotos kirjutab, et enne kui pärslased võtsid  ette  sõjakäigu  Kreekasse
olnud Delose saarel maavärin, mida seal varem polnud juhtunud. Ta kirjutab:
,,Võib-olla oli maavärin märk, millega jumalus inimeste-le tulevasi  hädasid
ilmutas."
Hilisemast ajast kirjutab F. Nork oma raamatus XIX sajandi juhtumistest.
— Vastabiellunud abielupaar istus toas. Naisel purunes kudumise ajal  heleda
plaksuga laulatussõrmus nime ja laulatuse aastaarvu  vahelt.  Mees  seda  ei
märganud. Kolm nädalat hiljem suri ta mees samal  kuupäeval,  mil  neid  oli
laulatatud.
—  Altenburgi  kloostris  seisnud  kellegi  V.  kingitud   klaaslaud.   Äkki
purunenud klaas nime kohalt ilma  välise  põhjuseta.  Kaheksa  päeva  hiljem
suri V. rongiönnetuse tagajärjel.
— Ühes seltskonnas tõstis keegi klaasi uue silla terviseks. Üldiselt  teati,
et sild on vilets, seetõttu ei joonud keegi. Jooja  pani  klaasi  enda  ette
lauale,  kus  see  purunes.  Sild  purunes  ühe  kuu   pärast,   põhjustades
inimohvreid.
Samas  raamatus  on  vihjeid  ka  karjatuste  ja  koputuste   ning   lõhnade
endelisele tähendusele.
Lõpuks veel ühest antiikaja endest.
Kartaago  väejuht  Hannibal   pöördus   202.a.e.Kr.  laevastikuga  Itaaliast
tagasi Aafrikasse. Liviusele toetudes kirjutab J. Korabljev järgmist:
,,Hannibal oli juba oma  merereisi  lõpetamas.  Lähenedes  Aafrika  rannale,
käskis ta ühel meremehel ronida masti otsa ja vaadata  —  kuhu  on  suunatud
laeva nina. Kuuldes, et see on purustatud matusepaik, pidäs ta seda  halvaks
endeks ning käskis kursi vötta Lepstisesse ja randuda seal."
Nagu ajaloost teada, ei aidanud Hannibali ka kursi muutus  —  Rooma  väejuht
Scipio purustas ta väed samal, 202. a.e.Kr.  Aafrika  pinnal  ning  Hannibal
mürgitas enda mõni aasta hiljem.


   KILDE KESK- JA UUSAJAST

Prohvetlike juhtumite kirjeldusi on palju. Nende seas võiksid  kõige  rohkem
huvi pakkuda üldtuntud nimed ja sündmused.
Üks esimesi keskaegseid teateid on ühe IX  sajandi  suurema  riigi,  Bagdadi
kalifaadi kaliifi Harun-ar-Ra?idi lugu, mis juhtus 809. a. algul.
Kaliif näinud unes enda poole sirutuvat kätt, mis hoidis punakat  mulda.  Ta
kuulis häält, mis  ütles:  ,,Sellesse  mulda  maetakse  Harun!"  Teine  hääl
küsinud: ,,Kuhu ta maetak-se?" Vastus oli: ,,Thusi."
Mõne  aja  pärast  läinud  Harun-ar-Ra?id  Samarkandi  ja  Oxuse   provintsi
ülestõusu maha suruma. Tee viis läbi Gruusia. Gruusias rännates  jäi  kaliif
haigeks. Muidugi peatuti. Kalüf küsinud, mis koht see on. Vastati, et  Thus.
Nüüd käskinud kaliif ühel teenril tuua näha siinset mulda.  Teener  ulatanud
peoga näha mulda, mis oli punaka varjundiga.
Mõne päeva pärast Harun-ar-Ra?id suri ja ta laip maeti Gruusiasse, Thusi.
Türgi sultan Murat 1 nägi 1389. aastal ööl vastu 15. juunit  enne  serblaste
ja bosnialastega Kosovo juures peetud lahingut, et  langes  vaenlase  sõduri
käe läbi. Et Murat 1 end lahingus hoidis, jäi ta ellu.  Ent  kui  ta  pärast
lahingut koos vesiiriga vastase tapetud södureid vaatas, hüppas üks  haavatu
tema juurde ja tappis ta.
Teatavasti lahkus 1428. a. 16-aastane  prantsuse  talutüd-ruk  Jeanne  d'Arc
kodutalust,  et  kroonida  kuningaks  dofään  Charles  ja  juhtida  sõjaväge
inglastevastases vabadussõjas. Oma  plaanidest  ei  rääkinud  ta  kellelegi,
sest   vastasel   korral   poleks   teda    kuhugi    lastud.    Hilisematel
kohtuprotsessidel  arutati  Jeanne'i  kodune  olukord  põhjalikult  läbi  ja
ilmnes järgmist.
Tõepoolest oli isa üht-teist ette tundnud. Jeanne'i ema  jutustas,  et  enne
seda nägi isa unes, nagu oleks ta tütar ,,lahkunud koos sõduritega".
Kui see töepoolest  nii  juhtus,  olnud  isa  maruvihane  ja  lubanud  tütre
uputada.
      Saksi kuurvürst Friedrich III nägi unes vastu 31. ok-toobrit 1517.  a.
üht munka hiiglasliku  sulega,  mis  pidi  hävitama  Rooma.  Uni  olnud  nii
erutav, et ta oli sel ööl kolm korda üles ärganud.
Teatavasti lõi Martin Luther  oma  kuulsad  95  katolitsismi  vastu  sihitud
teesi Wittenbergi kirikuuksele järgmisel päeval, 31. oktoobril 1517.
Muuseas tuli Friedrich III endal Lutheriga veel tegemist. Viie aasta  pärast
tuli tal Lutherit  varjata  ja  tema  lossis  tõlkis  Luther  1522.  a.  Uue
Testamendi saksa keelde.
Martin Lutheri naine Katharina nägi kord unes kaht võõrast daami, kes  tulid
ehtima pulmadeks nende tütart Magdalenat. Peatselt nende tütar suri.
Katariina di Medici, Prantsuse kuninga Henri II naine, nägi ööl vastu  1559.
aasta 29. juunit, et ta mees lamas maas  verisena.  Sel  ajal  oli  kuningal
plaan minna rüütliturniirile. Naine keelitas  teda,  et  ta  ei  läheks  või
vähemalt turniirist isiklikult osa ei vötaks. Kõik asjata! Turniiril  sattus
kuningale piigikild silma ja mõne päeva pärast 40-aastane kuningas suri.
Prantsuse kuningas Henri III nägi kolm päeva enne oma surma unes, et  kroon,
skepter ja purpurmantel olid verised ja jalge alla tallatud.
Teatavasti suri Henri III 1. aprillil 1589 dominiiklase Clementi noa läbi.
liri arhipiiskop Usher ennustas ja kirjeldas  1601.  a.  Dub-linis  puhkevat
iirlaste inglisevastast ülestõusu, mis algas 1641. a.
Maria di Medici, Prantsuse kuninga Henri IV naine, riägi 1610. a.  unes,  et
krooni ehted muutusid pärliteks (tavaliselt tõlgendatakse neid  pisaratena).
Üks usufanaatik tappis Henri IV 14. mail 1610.
See oli juba kolmanda Henri õnnetu surm järjest!
Suurbritannia  tegelikule   valitsejale   Buckinghami   hert-sogile   George
Villiersile ütles 1628. a. üks ta  aadlikust  sõber,  et  näeb,  nagu  oleks
talle pistoda rindu torgatud. Seda tegigi vandenõulane  Fulton  3.  augustil
1628.
Veristele lugudele vahelduseks XV  sajandil  Inglismaal  Yorkshire's  elanud
Ursula Shiptoni  ennustus  selle  kohta,  mis  tuleb  ,,viimastel  aegadel",
pärast 1900. a.
      Siis  tulevat  ,,imelikud  päevad:  naised  riietuvad  meeste  kombel,
kannavad pükse, lõikavad juuksed ära  ega  hooli  aust.  Armastus  sureb  ja
abielu rikutakse.  Vankrid  sõidavad  kõikjal  ilma  hobusteta  ja  inimmõte
kihutab silmapilgu vältel läbi ilmamaa... Inimesed käivad ka vee all,  isegi
magavad ja räägivad seal... siis aga lendavad linnu kombel kõrges õhus  läbi
pilvede."
Selle unenäo  nägija  pole  mingi  kuulsus,  vaid  lihtne  24-aastane  naine
Margarethe Landbrock Elterleinist. Tema unenägu sai aga  üldteatavaks,  sest
see puudutas rootslaste-ga peetavat sõda. Uusaasta ööl  vastu  1643.  aastat
nägi ta, et Rootsi kindral Torstenrohn  pani  keti  ümber  Freiburgi  linna.
Siis tuli aga linnast rüütel ja raius selle  mõõgaga  läbi.  Sümboolika  oli
kõigile mõistetav: Freiburgi piiramine  ei  anna  tulemusi.  Seitsme  nädala
pärast Freiburg vabaneski.
Teatavasti  oli  Londonis  1666.  aastal  suur  tulekahju,  põles  ära  ligi
kolmandik linna — 13 000 maja, 90 kirikut. On kirjanduslikke  viiteid  selle
kohta, et seda katastroofi nägid juba 1660. a. ette  Humphrey  Smith,  1661.
a. George Fox ja 1664. a. Thomas Briggs.
See võis olla  umbes  1790.  aasta  paiku,  kui  ühele  Kariibi  mere  saare
Martinique'i neiule  rääkis  mulatitarist  ennusta-ja  Euphemia  David  tema
tulevikust. Selle neiu nimi oli Marie Rosa Josephine Tasher de  la  Pagerie.
Ennustaja ütles, et tal saab olema kaks meest.  Esimese  mehega  sünnib  tal
kaks last. Mees ise on pärit ühelt saarelt,  nad  hakkavad  elama  Euroopas.
Siis see mees sureb traagiliselt.
Teine mees on ülemaailmselt  kuulus,  lapsi  neil  pole.  Teine  mees  sureb
saarel õnnetuna.
Juhtus  nii,  et  Josephine'i  esimeseks  meheks  sai  kindral  Beauharnais,
kellega neil  oli  kaks  last.  Kui  kindral  oli  31  aastat  vana,  laskis
Robespierre tal 1794. a. pea maha raiuda.
Kahe  aasta  pärast  sai  Josephine'ist   ühe   teise   kindrali,   Napoleon
Bonaparte'i naine. Kooselu kestis 1796.-1809.  aas-tani.  Napoleoni  edasine
saatus ja lõpp 1821. a.  Saint  Helena  saarel  on  üldtuntud.  Muuseas  oli
Josephine'ile enne ta esimese mehe surma ja abielu Napoleoniga  ta  tulevast
saatust ennustanud ka kuulus Pariisi ennustaja Marie-Anne  Lenormand  (1772-
1843). M. Lenormand ennustas talle, et tema teine  abielu  lahutatakse.  See
leidis aset 1809. aastal.
Tuntud prantsuse teadlane ja füsiognomist Lavater oli korduvalt unes  näinud
ja sellest ka teistele teatanud, et sureb vägivaldsesse surma.
Juhtuski nii, et 26. septembril 1799 tulistati teda  ning  veidi  hiljem  ta
suri.
USA  presidendil  A.  Lincolnil  oli  oma   traagilise   lõpu   kohta   mitu
parapsühholoogilist elamust.
1861. aastal, esimesel  ööl  pärast  presidendiks  valimist  vaatas  Lincoln
peeglisse  ja  nägi  seal   oma   normaalse   peegelkujutise   kõrval   veel
vaimkahvatut varju. Ta kohkus sellest ja tunnetas lähenevat katastroofi.
1865. a. märtsis, kuus nädalat enne  mõrva,  nägi  ta  und,  millest  rääkis
lähedastele: ,,See asi on hakanud mind nagu Banquo vaim kummitama  ega  taha
ununeda."
Uni ise oli selline.
,,Mulle tundus, et mind ümbritseb surmavaikus. Siis  kuulsin  ma  summutatud
nuukseid, nagu nutaks hulk inimesi.  Nähtavasti  tõusin  voodist  ja  läksin
alumisele  korrusele.  Siis  katkestas  vaikust  jällegi   seesama   kaeblik
nuuksumine, kuigi leinajaid polnud näha.
Läksin ruumist ruumi, ilma et oleksin kedagi  kohanud.  Needsamad  kurblikud
ja ahastavad helid kohtasid mind mu teel. Kõik ruumid olid valgustatud.  Iga
asi siin oli mulle tuttav.  Kuid  kus  on  siis  need  inimesed,  kes  nõnda
kurvastavad, nagu tahaks nende süda lõhkeda? Ma olin segaduses ja  erutatud.
Mis võis olla koige selle  tähendus,  Otsustanud  leida  nii  müstiliste  ja
vapustavate asjade põhjuse, jätkasin liikumist, kuni jõudsin Ida saali.
Astusin sisse. Mind ootas ebameeldiv üllatus. Mu ees asus  katafalk,  millel
lebas suririietes laip. Selle ümber seisid auvalves sõdurid. Seal seisis  ka
hulk rahvast.  Mõned  vahtisid  kaetud  näoga  surnu  poole,  teised  nutsid
haledasti.
,,Kes on Valgest Majast surnud?" küsisin ühe sõduri käest.
,,President," vastas ta. ,,Ta mõrvati."
Siis järgnes rahvamassi vali halamine, mis äratas mi-nd unest.
Kuigi see oli vaid uni, ei uinunud ma sel ööl enam. Olen sellest  masendatud
isegi nüüd veel."
Üks päev enne oma mõrvamist nägi Lincoln sellist und.
      ,,0lin paadiga sügaval laial tugevavoolulisel jõel.  Kukkusin  paadist
jõkke."
Mõrvapäeval, nagu kinnitab kirjanik Ch.  Dickens  oma  kirjas  1868.  a.  4.
veebruarist, öelnud ta  senaator  Sumneri-le:  ,,Härra!  Midagi  ebatavalist
juhtub üsna pea!"
Ja saabuski saatuslik teatriõhtu (15. aprillil 1865), mil  kõlasid  surmavad
lasud.
On andmeid, et oma vägivaldset surma nägid ette ka presidendid  J.  Garfield
(1831-1881) ja W. McKinley (1843-1901).


9. EESTI

Eesti prohvetitest on andmeid üsna vähe.
Oma raamatus ,,Eesti prohvet Järwe-Jaan" Tallinn, 1921, kirjutab M.J.  Eisen
kellestki sepp Niilsist (rootslane?), kes Põhjasõja algul  näinud  unes,  et
Eesti langeb Vene võimu alla. Algul küll Raudpea (Kaarel  XII)  võidab,  aga
pärast kaotab. Nii see ka läks.
Ennustaja Järwe-Jaan sündis Pärnumaal Mihkli  kihelkonnas  Järve  külas  16.
oktoobril 1768. Ennustamisega hakanud ta tegelema  umbes  40-aastase  mehena
(s.o. umbes 1818. a.). M.J. Eisen kirjutab:
,,Korra pannud Jaan Virtsu Kiisamäel maantee  äärde  teivad  püsti,  sidunud
lõngad teivaste vahele. Külataat läinud mööda,  küsinud:  ,,Jaan,  mis  nüüd
teed?" Jaan vastas: ,,Nagu ma nüüd teen, tehakse  edaspidi.  Mõtte  kärmusel
räägitakse kaugele!"
Ka hiljem on Jaan korduvalt teibaid püsti seadnud ja  öelnud,  et  tulevikus
saab sõbraga 1000 versta taha kõnelda.
Kord öelnud ta hobusele, et tuleb aeg, kus tuli ja vesi hakkavad  sinu  eest
koormaid vedama: vanker sõidab maanteel ilma hobuseta!
Vene-Jaapani sõja ja selle tulemuse ennustanud  ta  järgmiselt  ette:  ,,Kui
sild Kasari jõele ehitatakse, siis  tuleb  Venel  sõda.  Kui  sillale  pragu
sisse lööb, siis Vene kaotab."
Oletatakse, et ta ennustanud ette ka 1905. a. revolut-s i o o n i  sündmusi.
Jaan öelnud, et tuleb aeg, kus mõisad põlevad kui  küünlad,  nii  et  teisel
päeval saab tuhas kartuleid küpsetada.
Väidetavalt  ennustanud  Järwe-Jaan  ette  ka  Esimest  maailmasõda.  ,,Kord
kuulutanud Jaan: ,,Kord algab maailmasõda. Tuleb  suur  verevalamine.  10-12
kuningat  hakkavad  teineteisega  sõdima.   Ka   meie   maale   tuleb   suur
verevalamine. Sõda tuleb Pärnu poolt..."
Teine kord ütelnud Jaan kodus Annusel tara ehitades:
,,Kui mu kätetööd enam tarvis ei ole, tuleb sõda." 1914. a. tehtud uus  tara
ja sõda algaski."
Vene riigile kuulutanud Jaan ette suurt vähenemist. Seda  olevat  ta  teinud
järgmistes  ütlustes:  ,,Vene  riigi  piirid  pigistatakse  nii  kokku   kui
lambaraudade pärad." — ,,Vene riik saab hobuserauataolise kuju."
Lõpuks ennustanud Jaan Vene  riigi  kohta,  et  see  ,,...jääb  viimaks  nii
väikeseks, et kuningas ülemise toa aknast oma riiki võib ära näha."
Huvitav, kas Ipatjevi maja Jekaterinburgis, kus v i i m a  n  e  Vene  tsaar
Nikolai II 1918. a. oma tapmiseelsed kuud  veetis,  oli  hobuseraua  kujuga?
Siin on  veel  üks  ajalooline  paradoks.  N.  Ipatjevi  esivanema  Ipatjevi
kloostris kuulutati 1613. a. tsaariks esimene Vene tsaar Mihhail Romanov.
Tuntud  ennustaja  oli  enne  Esimest  maailmasöda   Tallinnas     Lasnamäel
elanud   M a r i e   K u u g e 1 (1844?-1910). Oma  unedest  ja  nägemustest
jutustas ta  tütrele,  kes  need  üles  kirjutas  (ise  ta  ei  osanud).  Ka
joonistas ta oma nägemusi üles, andes tütrele nende kohta seletusi.
Mõningaid tähtsamaid täitunud ennustusi.
— Tallinnas raekojas pannakse inimesi  paari  ilma  laulatamata.  Seda  teeb
noor mees, kes pole kirikuõpetaja.
Teatavasti  algas  Eesti  Vabariigis  ilmalik  abieluregistree-rimine  1920.
aastal.
— Vagunid lendavad  õhus.  Ristitaolised  kujundid  lendavad  õhus  Tallinna
kohal ja heidavad ,,tuliseid kerasid" linna peale.  Linnas  pole  leiba  ega
liha. Poodides on sabad.  Inimesi  aetakse  keldritesse,  kaasa  peab  võtma
toitu ja joogivett. Majad langevad kokku.
Need ennustused on kirjas Tallinnas 13. mail  1935  ilmu-nud  ,,Rahvalehes",
seega üheksa aastat enne seda,  kui  Nõukogude  lennuvägi  9.  märtsil  1944
Tallinna pommitas.
10.   oktoobril   1931    ilmus    ,,Uudislehes"    artikkel    pealkirja-ga
,,Selgeltnägija ennustab Eesti tulevikku: Tallinna hävitatakse!"
Tegemist  on  arvatavasti  Mai  Kalamehe   hüpnoosiseansiga   B.   Johansoni
eestvöttel. Artikli andmed bn  pärit  kelleltki  Arthur  R-ilt,  kes  viibis
seansil.
Pärast hüpnotiseerimist öeldi M. Kalamehele, et on  aasta  2000,  ja  paluti
jutustada vahepealsetest sündmustest. Meedium rääkis muu hulgas järgmist:
,,...Näen rohukamarasse kasvanud varemeid,  näen  lõputuid  riste,  haudu...
näen üksikuid inimesi, pisaraid. Tallinn on purustatud, varemetes."
,,,,Millal see juhtus?" päris edasi hüpnotisöör. Kõik on hingetud,  äärmises
põnevuses.
,,Kaksteist aastat  varemalt...  sõda...  hirmus...  julm.  Jaaniöö,  rahvas
lõbutseb, loidavad jaanituled...
Nõukogude Venemaa sõjalennukid, terve taevas on neid  täis...  Nad  ründavad
Tallinna.  Pommid  lõhkevad,  majad  purunevad.  Tänavad  on  täis  laipu...
veri... laibad... rusud... kogu linn... rusuhunnik."
,,Aga meie lennukid? Mis teeb meie õhulaevastik?"
,,Üksteise järgi meie lennukid lastakse alla vaenlase poolt. Ka vastase  omi
langeb palju..."
,,Edasi! Millega lõpeb see kõik?"
,,Sõda, hirmus sõda puhkeb lahti. See kestab palju aastaid."
Peagi lõpeb seanss. Ja varsti on meedium jälle harilik  inimene.  Ainult  ta
on pisut kahvatu ja  kurnatud  ilmega.  Kui  toasviibijad  jutustavad  talle
temalt kuuldud sõnu, siis võpatab ta ja ei  taha  seda  kuidagi  uskuda.  Ta
väriseb sealjuures kogu kehast, täis hirmu."
Toodud seansikirjeldusest  läks  paljugi  täppi.  Vahetult  Eestit  puudutav
Saksamaa ja N. Liidu sõda algas öösel kell 4,  22.  juunil  1941.  Jaaniõhtu
lõkked  sellepärast  ära  ei  jäänud.  Maale  jõudis  sõjateade  mõnepäevase
hilinemisega.
1944. a. 9. märtsi õhurünnakus sai surma palju tsiviilelanikke. Tallinna  13
000 majast hävitati 6000.
Ja nagu teada, ei tulnud Hitleri mõnekuisest Blitzkrie-gist midagi  välja  —
sõda kestis kuus aastat.,
Ka  hiljem,  1932.  a.  on  Mai  Kalamees  hüpnoosiunes  öelnud:  ,,Päts  on
leivapäts, kui Päts on, on leib, kui ta kaob, tulevad segased ajad."
1933. a. avaldas ta ühel seansil,  et  Vene  väed  tulevad  Eestisse  sisse!
Küsimuse  peale:  ,,Kas  nagu   Gruusias?"   (s.t.   pärast   kommunistlikku
riigipööret) vastas ta: ,,Ei. Neile avatakse väravad!"
      1934. a.,  viibides  Berliinis  Saksa  Teadusliku  Okultismi  Seltsis,
teatas ta hüpnoosunes, et kuuleb Eestis saksa keelt räägitavat ja Hitler  on
seal võimul! (Insener Joh. Tootsi memuaaridest)


10. XX SAJAND

Üks esimesi sündmusi, mis pälvis XX sajandil üldsuse suure  tähelepanu,  oli
1500 reisijaga  inglise  ookeaniauriku  ,,Titanic"  hukkumine  15.  aprillil
1912. Nagu näitavad USA psühhiaatriaprofessori Jan Stevensoni uurimused,  on
kirjanduses fikseeritud vähemalt kümme  seda  sündmust  ettenäinud  unenägu.
Tähendusunenägu  näinud  isikud  elasid  Inglismaal,   USA-s,   Kanadas   ja
Brasiilias. Lisaks sellele nägi  katastroofi  samal  ööl  unes  veel  seitse
inimest.
Huvitava detailina kirjeldab J. Stevenson ühe mees-ametniku unenägusid.  Sel
mehel oli pilet ,,Titanicule".  Ta  nägi  unes  ,,Titanicut"  uppumas,  laev
kaldus, kruvi õhus pöörlemas, reisijad merehädalistena  paatides.  Ometi  ei
loobunud ta reisist enne, kui ametitalitused teda selleks sundisid.
Kümnest tähendusunest olid neli vähemalt 10  päeva  enne  katastroofi,  kuus
unenägu olid 10 päeva kuni mõni kuu varem.
Esimese maailmasõja vallapuhkemise  kohta  on  kindlasti  palju  unenägusid.
Minugi kollektsioonis  on  mõned.  Tähtsamatest  meestest,  kes  saatuslikku
sündmust  para-psühholoogiliselt  tajusid,  on  mainitud  Ungari   piiskoppi
Joseph de Lanyi'd. ööl vastu 28. juunit 1914  nägi  ta  unes  sõja  ajendiks
saanud Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmist.
1978.  a.  kandis  Lääne-Saksa  professor   Hans   Bender   parapsühholoogia
konverentsil  Cambridge'is  ette  juhtumi  Saksa  sõduri  säilinud   kirjast
(detsember  1914),  kus  oli  juttu  ka  Hitlerist  ja   Teise   maailmasöja
puhkemisest.
Ka Teise maailmasõja algust ja tulemusi oli spontaanselt  paljudel  juhtudel
ette nähtud, nagu nähtub  H.  Benderi  ja  E.  Hanefeldi  kollektsioonidest.
Mõned näited on ka minul, kuid nendest hiljem.
Paljude väljapaistvate riigitegelaste atentaate oli  unes  või  muul  viisil
ette nähtud. Nii oli see ka John ja Robert  Kennedyga.  Peale  Jeane  Dixoni
jt. tuntud nägijate olid need sündmused ette tajutavad  ka  Lääne-Saksamaal,
Soomes, Eestis.
Esitan Soome etnograafi L. Virtaneni kogutud  juhtumi.  John  Kennedy  mõrva
nägi Soomes ette üks naisõpetaja:
,,0lime juba voodis ja tuli  oli  kustutatud.  Siis  tuli  tütar  uksele  ja
ütles:
,,President Kennedyt on tulistatud.  ta  on  raskesti  haavatud.  Veel  pole
teada, kes teda tulistas."
Mina aga ütlesin, et mis ta lobiseb: kes nüüd Kennedyt tulistab.  Tütar  aga
kinnitas, et nii öeldi uudistesaates.
Paar nädalat hiljem istusin (TV) õhtu-uudiseid vaatama ja siis korrati  sama
teadet president Kennedy surmast.
Tundsin lausa õudust. Kuidas oli võimalik, et tütar  oli  rääkinud  sedasama
kaks nädalat varem?
See mõrv oli täitunud varasema plaani kohaselt, nii et  telepaatiline  teade
sellest oli kindlasti ilmas olemas. Sealt sai  selle  ,,kinni  püüda"  isik,
kel oli vastuvõtuvõime."
Kahjuks pole juhtumi kirjelduses märgitud, kuidas tütar seda  teadet  tajus.
Võimalik, et tegemist oli kuulmishallutsi-natsiooniga ärkvelolekus.
Üks önnetus, mis avaldas mõju ka prohvetluse uurimise-le, oli 21.  oktoobril
1966. a. Inglismaal toimunud maalihe.  Surma  sai  144  inimest,  neist  128
last.   Nädal   pärast   katastroofi   avaldas   psühhiaater   J.C.   Barker
ajakirjanduses üleskutse, et  need,  kes  olid  katastroofi  unes  või  muul
viisil ette aimanud, teataksid  endast.  Kinnitavaid  vastuseid  laekus  üle
Inglismaa 76. Uurija hindas rahuldavaks 34  kirjeldust  (neist  28  unenägu,
millest 70% olid sümboolsed). Kirjutajate seas oli naisi 5 korda rohkem  kui
mehi  (võib  oletada,  et  juhtumitest  teatanud  naiste  seas   oli   palju
surmasaanud laste emasid).
Prohvetlik elamus oli olnud 18 juhul vähernalt neli  päeva  varem,  8  juhul
kuni kaks nädalat varem ning 8 juhul ulatus vahe mõne kuuni.
Siit tuleneski spontaansete prohvetlusjuhtude  praktilise  kasutamise  idee.
Tuleks koguda elanikelt andmeid lähe-nevate  katastroofide  kohta  ja  püüda
önnetusi  vältida  (või  vähemalt  organiseerida  kiiremini  abi,  vähendada
ohvrite arvu). Londonis on loodud spetsiaalne keskus — British  Premonitions
Bureau (Grove House 14, West Grove, Lond. SE 10 England).
Analoogne keskus oli  loodud  ka  USA-s  New  Yorgis  —Central  Premonitions
Registry. Käesoleval ajal keskus ei tegutse.
Spontaanseid õnnetuseelseid  andmeid  kogub  veel  USA-s  Virginia  Ülikooli
psühhiaatriateaduskonna  parapsühho-loogia   osakond   eesotsas   prof.   J.
Stevensoniga.
Niisugused spontaansete nähete kogumise keskused on  alates  1971.  a.  veel
Kanadas Torontos (aastas laekub u. 2000 teadet, millest keskmiselt 10%-1  on
praktiline väärtus) ja  Lääne-Saksamaal  —  Institut  für  Grenzgebiete  der
Psychologie und Psychohygiene im Freiburg.
Spontaansest  uneprohvetlusest  on  teada  veel  inglase  Maleolm   Bessenti
täitunud ennustused 1969. a. no-vembrist:
— Ta ennustas, et lähema 4-6  kuu  jooksul  teeb  Onassisele  kuuluv  kreeka
tanker avarii. Sellest tuleb rahvusvahelise mastaabiga pahandus.
Suure  õlireostuse  põhjustanud   avarii  juhtuski 1970. a. veebruaris  Nova
Scotia lähedal.
— Kindral de Gaulle'ile ennustas ta surma ühe aasta jooksul.
De. Gaulle surigi 10. nov. 1970.
— Inglismaa sisepoliittka kohta ennustas ta, et peaminister  Wilson  vahetab
järgmisel suvel valitsuse koosseisu. Nii juhtuski.
Selle sajandi tuntumatest ennustajatest võiks  nimetada  veel  USA-s  elavat
Jeane Dixonit, 1918. a. sündinud saksa  immigrandi  Franz  Pincerti  tütart.
Jeane avastas oma võimed juba enne 10. eluaastat. Nimelt  teatas  ta  isale,
et mõne päeva pärast saab ta musta äärisega kirja.  Oma  onule  ennustas  ta
öigesti  pillimehekuulsust.   J.   Dixoni   ennus-tustest   võiks   nimetada
näitlejanna  Marilyn   Monroe   enesetappu,   esimese   Nõukogude   sputniku
väljasaatmist, Mahatma Gandhi  mõrvamist,  ÜRO  peasekretäri  Ham-marskjöldi
surma lennuõnnetusel (ka Jeane'i enda  mees  suri  lennuõnnetusel,  mida  ta
ette nägi) ning Hiina esimese aatomipommi plahvatust.
Viis päeva enne John Kennedy  mõrva  (22.  nov.  1963)  nägi  ta  presidendi
kirstu Valgesse Majja kantavat ning  rääkis  sellest  mitmele  tunnistajale.
Esimene kaudne ennustus John  Kennedy  tapmise  kohta  on  tehtud  juba  11.
märtsil 1956, mil ta oli öelnud: 1960. a. valitakse  demokraat  presidendiks
ja ta sureb traagiliselt väljaspool Valget Maja. J. Dixon  püüdis  K.  Halle
ja mrs. Bumgardeni kaudu J. Kennedyt hoiatada. Ilmselt  ei  võetud  hoiatust
tõsiselt ja sõitu Dallasesse ära ei jäetud.
J. Dixon räägib, et enne visiooni teket on juba mitme  päeva  jooksul  tunda
erilist pinget.
Tuleviku kohta ennustas J. Dixon, et 5. veebruaril 1962  sündivat  poeglaps,
kellest edaspidi tulevat juhtiv  tegelane,  ühendamaks  inimkonna  rahu-  ja
progressi-püüdlusi. Selle mehe mõju olevat maksimaalne 1999. aastal.
Teine tuntud meedium on USA-s  Virginias  elanud  Edgar  Cayce  (1877-1945).
Kuigi E. Cayce oli rohkem ravimeedium kui ennustaja, on  ka  temalt  mitmeid
ennustusi.  Need  on  kirjas   stenogrammides,   mida   tema   mediumistlike
autohüpnootiliste seansside järgi on proto-kollitud  u.  14  000.  Mõned  ta
ennustused on alljärgnevad.
1939. a. ennustanud ta ette Vietnami sõda,  mis  tulevat  USA  jaoks  suurim
pärast Teist maailmasõda, mis löpeb 1945. a.
1927. a. ennustas E. Cayce ette 1929. a. suurt majan-duskriisi.
Ta ennustas õigesti Esimese maailmasõja alguse- ja lõpuaasta.
Enda tulevase taassünni kohta rääkis Cayce, et  sünnib  uuesti  aastal  2100
Nebraskas. Lapsena väidab ta end olevat Edgar Cayce'i, kes elanud  Virginias
200 aastat tagasi! Teadlased kutsuvat teda  külastama  neid  kohti,  kus  ta
väidab end olevat elanud  —  Virginiat,  Kentucky't,  Alabamat,  New  Yorki,
Michigani. Transpordiks olevat piklik sigaritaoline  õhusõiduk,  mis  liigub
suure kiirusega. Aastal 2100 olevat osa Alabamast vee all. Norfolk  on  suur
sadam. New York on vahepeal hävinud ja teistsugusena üles ehitatud,  nii  et
Cayce seda algul äragi ei tunne!
Iseloomulik on  seik,  et  kui  E.  Cayce  hakkas  ennustama  totalisaatoril
hobuste võidusõite, siis kadusid ta võimed üheks aastaks.
Suur osa Jaapanit vajub enne 1998. a. merre.
Maa pooluste  nihke  tõttu  muutub  kliima  keskvöötmes  soojemaks.   Paljud
rannikualad USA lääne- ja idarannikul hävivad.
E. Cayce ennustas, et Bimini saarte  piirkonnast  leitakse  esimesed  viited
Atlantisele. Maa  hakkab  seal  tõusma  ja  tulevikus  võtab  ta  enda  alla
mitmesajaruutmiilise ala.
      1968. a. leidiski USA mereväelendur R. Brushi Bimini ja Androse  saare
piirkonnast  veealuseid  müüre  ja  sambaid.  Allveearheoloogide   uurimused
näitasid, et müüre moodus-tanud 5-tonnised kiviplokid olid  murtud  ligi  10
000 a. tagasi müüri asukohast 40 km põhja pool asuvast kivimurrust.
Skandinaavia ennustaja John Sundström (sünd. 1903)  oli  õigesti  ennustanud
1976. a. olümpiamängude boikoti ja Iraani ?ahhi  surma  (1978.  a.).  Samuti
öelnud ta ette John Kennedy surma  ja  1972.  a.  Müncheni  olümpia-mängudel
sportlastele tehtava atentaadi.
Sel sajandil on olnud palju katastroofe. Üks kvalitatiiv-selt  omapärasemaid
oli  aatomipommi   esmakordne   sõjaline   katsetamine   Hiroshimas.   Selle
katastroofi erakordsus viib mõttele, et peaks  olema  isikuid,  kes  suutsid
seda ette näha. Spetsiaalseid  uurimusi  selle  kohta  pole  mul  önnestunud
leida. Karl Bruckner, kes on Hiroshimast  kirjutanud  dokumentaalse  romaani
(vene k. ,,Sadako tahab elada" M., 1964), toob  ära  ühe  Hiroshima  elaniku
proua Kumakisi unenäo enne saatuslikku 6. augustit 1945. a.:
,,Aga mina nägin täna öösel maavärisemist. Majad purunesid, kõik  ümberringi
oli haaratud tulest. Aga kõige hirmsam oli see, et päike langes  maa  peale.
Ärkasin hirmu tõttu ja jätkasin karjumist, juba niinematil istudes.
Vana  naine  kummardus  ja  tõ'mbas  pea  õlgade  vahele.  Hirmust   suurte.
silmadega,  surudes  nimetissõrme  nina  juurde,  sosistas  proua   Kumakisi
kähedal häälel: ,,Kõik, mida ma unes näen, läheb täide.""
On vähe tõenäoline,  et  Hiroshima-mastaabilist  ka-tastroofi  nähakse  ette
vaid mõni tund. Reaalsündmuste käik oli selline:
— 6. augustil 1945 kell 8.15 lõhkes aatomipomm  u.  500  m  kõrgusel,  olles
lastud langevarjuga alla 8000 m kõrguselt lendavalt pommituslennukilt  B-29.
Jaa-panlaste endi andmete kohaselt sai Hiroshima 470  000  ela-nikust  surma
86000. Hooneist hävis 60%.
— 6. augusti varahommikul 1945 oli pommituslennuki komandör  kolonel  Tibets
saanud teada lahinguülesande sihtmärgi — Hiroshima.
— 24. juulil 1945 oli USA president  Truman  andnud  käsu  kasutada  augusti
algul mõne Jaapani linna vastu pommi.
16. juulil  1945  oli  New-Mexico  kõrbes  korraldatud  esimene  aatomipommi
katsetus.
— 1. juunil  1945  oli  USA  valitsus  põhimõtteliselt  otsustanud  kasutada
loodavat pommi sõjas Jaapani vastu.
— 1940. aasta suvel oli alustatud aatomirelva  looval  Manhattani  projekti,
mis haaras 128 000 teadlast ja tehnikut ning neelas 2 miljardit dollarit.
Olen kindel, et prohvetlikke andmeid Hiroshima  hävingu  kohta  peaks  olema
juba enne Teise maailmasõja algust.  Jaapanist  kaugel  asuvas  Eestiski  on
juba 1943. aas-tast ennustatud, et sõja Jaapanis löpetab aatom.
Nüüd mõned ajaloolised detailid, mis võiksid  seoses  Hiroshima  tragöödiaga
huvi pakkuda.
6. augustil 1653 oli Hiroshimast läbi voolaval Ota jõe] suur üleujutus.  See
olnud nii hävitav, et veel XX sajandil peeti 6. augustit halvaks päevaks.
Muuseas ei piirdunud saatuse hävitustöö linna kallal 6. augustiga 1945.  17.
septembril 1945 puhkes orkaan, millele liitusid paduvihm ja  üleujutus.  Kui
algul oli linna hävitanud tuli, siis ülejäänu tegi  vesi.  Kui  pomm  suutis
hävitada  vaid  10  silda,  siis  uputus  lõhkus  neid   20.   Pealtnä-gijad
kirjeldavad üleujutusjärgset Hiroshimat kui suurt järve.
Ka teisel aatomijõul purustatud linnal Nagasakil on spetsiifilisi jooni.
Nagasaki   oli   alates   XVI   sajandist   põhiline   (1725-1854    ainuke)
välismaailmaga kaubavahetust pidavsadam.
Omaette uurimisteema võiks olla üldse  suurte  katastroo-fide  etteaimamine.
Polnud ju  Hiroshima  ja  Nagasaki  suurimad.    Juba   ainuüksi    Dresdeni
pommitamine USA-Suurbritannia lennuväe poolt  nõudis  1945.  a.  veeb-ruaris
120 000  sakslase  elu,  rohkem  kui  oli  vahetuid  ohvreid  Hiroshimas  ja
Nagasakis kokku! Hamburgis nõudis analoogne operatsioon  1943.  a.  augustis
40 000 sakslase elu. Nende arvude üle me väga  ei  imesta,  sest  iga  Teise
maailmasõja päev nõudis umbes 25 000 inimelu.  Inimohvri-te  poolest  ajaloo
suurim katastroof oli siiski Hiina 1556. a. maaväring, kus ohvreid  oli  830
000. Gangese üleujutus nõudis 1737. a. 300 000  ohvrit.  Ka  Jaapani  pinnal
oli varem olnud suuremaid  katastroofe,  näiteks  Tokio  maavärin  1923.  a.
Ohvreid oli siis 143 000.
Selliste katastroofide  puhul  kerkib  praktiline  küsimus,  kui  pikalt  on
võimalik neid ette öelda ja kas on võimalik inimkaotusi vähendada?


11. PROHVETITE EKSIMUSED

Pole ühtegi teadlast, arsti ega ajaloolast, kes  poleks  eksinud.  Ometi  ei
sea me kahtluse alla teadusi, meditsiini ega ajalugu kui  selliseid.  Lisame
veel, et viimaste puhul on tegemist eksimisega oleviku või mineviku hindami-
sel.  Tohutult  raskem  on  aga  täpselt  ette  öelda  tulevikus   saabuvaid
sündmusi.   Sellest   on   tingitud   ka   parimate   nägijate    eksimused.
Illustratsiooniks pakun välja mõned neist.
Jeane Dixon arvas ekslikult, et 1980. a. algab Kolmas maailmasõda, kus  USA,
N. Liit ja Saksamaa liituvad Puna-Hiina vastu ning et 1964. a.  lammutatakse
Berliini müür.
Edgar Cayce eksis, arvates, et Hitlerist tuleb demokraat,  et  Hiina  muutub
enne 1968. aastat domineeri-valt kristlikuks, et  Venemaast  saab  inimkonna
lootus, sest seal hakkab igaüks elama oma ligimese heaks ja kommunism kaob.
Skandinaavia ennustaja J. Sundström arvas eksli-kult,  et  1982.  a.  puhkeb
sõda NATO ja Varssavi bloki vahel, kuhu 1984. a. liitub Hiina  ja  et  sõjas
lastakse Sundström ise maha kas 12. märtsil või 12. novembril 1984.
Ka tuntud  Eesti  meedium  Mai  Kalamees  eksis,  kui  rääkis  hüpnoosis  4.
veebruaril 1930 ühest ajalehest väljalõigatud portree kohta (mida ta ise  ei
näinud):
,,See mees on väga terase loomuga, uhke.  Kui  ta  vihastab,  siis  on  väga
metsik, kui ta  siiveneb  millessegi  asjasse,  siis  viib  ta  selle  läbi.
Sõjavägi, hauad. Ta peab sundima teisi tapma, kuigi ta  ise  seda  ei  taha.
Kõik rahutused surub ta veriselt maha. Ei lähe  kaht  aastat,  siis  on  tal
lõpp. Teda veetakse lohinal ja kuskil koopas on tema  lõpp.  Valitakse  uued
esindajad. Kommunism  parandatakse.  Seda  teeb  alamrahvas  ja  allasurutud
intelligents. Punane madu väsib, ta liigutab veel, et hinge sees hoida."
Tõenäoliselt rääkis hüpnoosis meedium seda, mida  temalt  ootas  hüpnotisöör
B. Johanson. Jutt oli Stalinist.


LÕPETUSEKS

Võib-olla toimub tulevikus unenägude  uurimine  hoopis  objektiivsemalt  kui
praegu. Tänaseks päevaks on  arvamus,  et  unenägu  on  suunatud  tulevikku,
mitte  mineviku.  Aga  see  tuleviik  sõltub  käitumisest  ja   psüühilisest
protsessidest minevikus.


LISAMATERJALI

Bro, H.H. Edgar Cayce in dreams. N.Y., 1970.
Evans-Wentz, W.Y. (ed.) The tibetan book of the dead. London,  Oxford,  N.Y.
1971.
Jacobson, N.0. Life without death? N.Y., 1971.
Miller, A. Selgeltnägemine ja ennustamine. Tall., 1935.
Stearn, J., Edgar Cayce the sleeping prophet. Toronto-N.Y., 1967.
Áîãāōûđåâ, Â. Īîäņîįíāíčå íā ôîōîáķėāãå. Æ. Čįîáđåōāōåëü  č  Đāöčîíāëčįāōîđ.
9/1979, åå. 4-7 č 24-25.
Âåéí, Ā.Ė. Ōđč ōđåōč æčįíč. Ė. 1979.
Ãđķįåíáåđã, Ņ.Î. Ãåíčč č ōâîđ÷åņōâî. Ë. 1924.


SISUKORD

Sissjuhatus
1. Unenäod loodusrahvail
2. Sumer ja Egiptus
3. Vana-Kreeka
4. Vana-Rooma
5. Piibel unenägudest
6. Rahvuseeposed
7. Ended
8. Kilde kesk- ja uusajast
9. Eesti
10. XX sajand
11. Prohvetite eksimused
Lõpetuseks
Lisamaterjali
Sisukord